Adolphe Charles Adam: erinevus redaktsioonide vahel

{{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}

'''Adolphe Charles Adam''' [ad'olf šarl ad'aan ''või'' ad'aam] ([[24. juuli]] [[1803]] [[Pariis]] – [[3. mai]] [[1856]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] [[helilooja]], muusikakriitik ja kompositsiooni õpetaja. Komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, milledestmillest tuntuimad on "[[Giselle]]" ja "[[Korsaar]]".

Juudi päritolu komponistist, pianistist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetajast isa Jean-Louis Adam ja arsti tütrest ema Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Alustaski õpinguid inseneri ameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus õppima Pariisi konservatooriumissekonservatooriumi orelit ja kontrapunkti François BenoistiBenoist', Anton Reicha ja [[François-Adrien Boieldieu|François-Adrien  Boïeldieu]] juurde. Mängis konservatooriumi orkestris timpaneid[[timpan]]eid.  20-aastasena hakkas kirjutama laule Pariisi vodevilliteatritele, mängis Pariisi ''Théâtre Gymnase-Dramatique''’ii orkestris ja oli samas hiljem koormeister. Aitas 1825 Boïeldiue’lBoïeldiue'l valmistada ette ''Opéra-Comique''’isis ettekandmiseks tema "La dame blanche". Käis 1826 reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist [[Eugène Scribe]]’iga'iga, kes innustas teda komponeerima koomilisi oopereid. Scribe’igaScribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

Alustas ooperikomponisti karjääri 1-vaatuselisteühevaatuseliste teostega, mis kanti ette Gymnase''Gymnase’is''is, ''Théâtre des Nouveauté’s''Nouveautés ja ''Théâtre du Vaudeville’'Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt ''Opéra-Comique’is'Comique'is. 1934 triumfeeris koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendati 40 aasta jooksul ''Opéra-Comique’is'Comique'is üle 1000 korra. Kirjutas 1832 kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni ''[[Covent Gardenile''Garden]]ile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel Sankt-PeterburgiPeterburi, kus esitati tema balletid "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja L’écumeur"L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"), mille etendusi helilooja ise dirigeeris.

Pärast tüli ''[[Opéra-Comique’Comique]]''i direktori Alexandre Basset’gaBasset'ga asutas novembris 1847 ''Opéra-National''iNationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemuseks oli, et Adam oli laostunud nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra kohendamiseks hakkas kirjutama artikleid ajakirjadele ''Le constitutionell'' ja ''Assemblée nationale'' ning võttis 1849 vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professori ametikoha. 1853 olid võlad makstud.

Pärast Basset’Basset' lahkumist pöördus tagasi ''Opéra-Comique''’ii, kus 1850 esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe’iScribe'i tekstile loodud "Griselda, ou La nouvelle Psyhé" (Griselda, uus Psyhé). Oli seejärel kuni elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne komponist, kirjutades 1852–561852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldas tugevat suunavat mõju prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärast postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").

Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas aga hoopis oma 14 balletiga, milledestmillest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse standardrepertuaari kuuluv on "Giselle", mille libreto aluseks on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil1841juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.

Sagedane kontsertprogrammide number on ka ooperi "Si j'étais roi" ("Kui oleksin kuningas") avamäng.

Eestis pole Adami teoseid lavastatud.

1829. aastal abiellus näitlejanna Sara Lescot'igaga, kellega tal oli poeg Andrien-Léopold. Pärast Sara surma 1851abiellus1851 abiellus enda õpilasegaõpilase, lauljanna Chérie-Louise Couraud'ga, kes oli temastemast 14 aastat noorem ning kellega elas elu lõpuni.

Oli hästi tuntud muusikaõpetaja, kelle üheks õpilaseks oli [[Léo Delibes]]. Avaldas arvukalt artikleid ningja följetone, samuti autobiograafia "Souvenirs d’und'un musicien" ("Ühe muusiku mälestused"), mis ilmus 1857 postuumselt.

On maetud Pariisi Montmarte’iMontmartre'i kalmistule.