Redaktsioon: 9. juuni 2017, kell 03:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P näpukaparandus Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2018, kell 11:27 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P soolad Uuem muudatus →
67. rida: Soolataolised karbiidid moodustuvad, kui keemiline side tekib süsiniku ja kõrge [[elektropositiivsus\|elektropositiivsusega]] elemendi vahel, milleks võivad olla [[leelismetallid]], [[leelismuldmetallid]] ja III rühma metallid. Süsiniku ja teise elemendi elektronegatiivsuste erinevus on umbes kahekordne, mis annab vähemalt 50% ioonilise sidemetüübi.<ref name="Pierson" /> 13. rühma element [[alumiinium]] (Al) moodustab karbiide, kuid sama rühma elemendid [[gallium]] (Ga), [[indium]] (In) ja [[tallium]] (Tl) karbiide ei moodusta. Nendel materjalidel esinevad [[isoleeritud]] süsiniku [[tsenter\|tsentrid]]. [[Metaniidid]] ja [[metiidid]] sisaldavad [[ioon\|iooni]] C<sup>4-</sup>. Metaniidid lagunevad vee toimel ning hüdrolüüsi käigus eraldub [[metaan]]. Metaniidid on näiteks [[alumiiniumkarbiid]] (Al<sub>4</sub>C<sub>3</sub>) ja [[berülliumkarbiid]] (Be<sub>2</sub>C). [[Atsetüliidid]] sisaldavad iooni C<sub>2</sub><sup>2-</sup>. Mitmeid karbiide peetakse [[atsetüliidanioon\|atsetüliidaniooni]] C<sub>2</sub><sup>2-</sup> [[~~sool\|sooladeks~~soolad]]eks, mis sisaldavad [[kolmikside\|kolmiksidet]] kahe süsiniku aatomi vahel. Atsetüüliidi hüdrolüüsi käigus eraldub [[atsetüleen]]. Leelismetallid, leelismuldmetallid ja lantanoidid moodustavad atsetüliide, nt [[naatriumkarbiid]] (Na<sub>2</sub>C<sub>2</sub>), [[kaltsiumkarbiid]] (CaC<sub>2</sub>).<ref name="Pierson" /><ref name="Greenwood" /> Teoorias kirjeldatakse ühendeid, mis sisaldavad süsiniku ja mitte-vesiniku suhteliselt suure [[polaarsus\|polaarse]] sidemega [[metüülrühm\|metüülrühmasid]], kui vastava [[anioon\|aniooni]] soolasid, kuid tegelikkuses on enamik, kui mitte kõik sellised ühendid kovalentsed.

Karbiidid: erinevus redaktsioonide vahel