Aegna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P kasarmu > kasarm
13. rida:
| Asendikaardi pilt = Aegna asumi kaart.png
}}
 
 
 
63. rida ⟶ 64. rida:
Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatarei, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. See betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
 
Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur. 1930. aasta juunis oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarmukasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
 
Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]] allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast. Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1956. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. 1964. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" />