Männiku asum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) using AWB |
P kasarmu > kasarm |
||
16. rida:
Asumit läbiv [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi raudtee]] avati liikluseks 1900. aastal. Raudtee ja [[Valdeku tänav]]a ristumiskohta rajati Valdeku peatus, mis avati tsiviilkäibeks alles 1935. aastal. Kuna Männikule plaaniti rajada Romanovi aedlinn, asutati 1914. aastal omanike palvel ka Männiku raudteepeatus. Alanud sõja tõttu jäid aedlinna rajamise plaanid katki, kuid raudteepeatus säilis. 1927. aastal nimetati Tallinnast [[Saku|Sakku]] viiv tee Männiku teeks.<ref name=":0" />
Männiku oli pikki aastaid väheasustatud koht, seal asusid ainult mõned üksikud suurte kruntidega majad. Suurem muutus toimus siis, kui Männiku lähedusse rajati 1914. aastal Peeter Suure merekindluse pealaod (nn Männiku hiigellaod). Esimese Eesti Vabariigi ajal asusid piirkonnas Männiku vahipataljoni
Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, [[1933]]. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati siia ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas aktiivselt ka Nõmme kaitseliitlased.{{lisa viide}}
50. rida:
|6019
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased
[[File:Raku järv11.JPG|thumb|Raku järv]]
| |||