Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 14:18 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 938 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2018, kell 23:40 redigeeri eemalda Liis Pajuväli (arutelu \| kaastöö) 40 muudatust →‎20. sajand Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
28. rida: ===19. sajandi lõpp=== ===20. sajand=== ==== Tsaariaeg ==== [[Fail:Elamu Tatari t.21b, 1912.a.jpg\|pisi\|K. Burman. A. Buschi maja Tallinnas Tatari 21b, 1912]] [[Fail:Tallinna Saksa Teatri hoone 3118.jpg\|pisi\|Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev.]] [[Fail:Tallinna vesilennukite angaarid.JPG\|pisi\|'''Tallinna vesilennukite angaar''' praeguses [[Lennusadam\|Lennusadamas]] ehitati aastatel 1916–1917]] Eesti ala kuulus 20. sajandi alguses Tsaari-Venemaale, mis kasutas seda ala peamiselt tootmiskohana. See tähendab, et elamute rajamisel ei mõeldud niivõrd kvaliteedile kui raha kokku hoiule. Peamiselt rajati töölistele ühe-kahekorruselisi puitaguleid. Levis 1980ndatel väljakujunenud 2-korruseline tööliselamu tüüp, kus tuleohutuse eesmärgil hakati nõudma eelnevalt ühe trepikoja asemel kahte. 1908-14 kerkis Tallinnas umbes 30 kivist hoonet, kuid linnapilti see ei mõjutanud.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 15.</ref> Eesti linnadest arenes kõige kiiremini Tallinn, kuhu rajati mitu sõjatehast ning suur [[Peeter Suure merekindlus\|merekindlus]]. Vene-Balti laevatehase kompleks Tallinna Kopli poolsaarel oli planeeringu poolest harukordselt terviklik. Arhitektuurselt oluline on Peeter Suure merekindluse osana rajatud [[Tallinna vesilennukite angaar\|Miinisadama vesilennukite angaarid]]. Tsaariaegses Eestis tegutsesid peamiselt Riia Polütehnilise Instituudi lõpetanud baltisakslased ja mõned venelastest insenerid ning tehnikud. Tööga alustasid ka esimesed eestlastest ehitusinsenerid.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 21</ref> Korraldati palju arhitektuurivõistluseid, mille enamasti võitsid lähimatest suurtest arhitektuurikeskustest (Helsingi, Sankt-Peterburg ja Riia) osalenud arhitektid. Tellimusi tegi Vene kroonu, sakslased ja eestlased. Kõigil neil oli tellijana erinev arhitektuurne nägemus ja ka arhitektide looming oli eriilmeline. 20. sajandi alguses valitsenud arhitektuur oli siinsetest aegadest kõige mitmekesisem. Baltisakslastele oli meelepärane [[historitsism]], rõhutades hansalinnade tellisgootikat, ja [[neomanerism]]. Neid tabas ka [[romantism]]<nowiki/>i laine. * [[Pärnu Saksa Tütarlaste Gümnaasium]], Riia arhitekt [[Wilhelm Bockslaff]] 1906) (historitsistlik hoone, tellisgootika) * [[Eesti Maakrediitselts\|Aadlipank]] Tallinnas (Estonia pst 11, 1902-04) (historitsism) * [[Höppeneri ja Co Pank]] (Harju 9, 1908-09) (neomanerism) * [[G. Scheel & Co\|Scheeli pank Tallinnas]] (Vana turg 2, 1903-04), arhitektideks riialane Wilhelm Neumann koos Eugen von Nottbeckiga * [[Nikolai von Glehn]]<nowiki/>i rajatud neogooti [[Glehni loss\|loss]] Mustamäele (nüüd muudetuna kuulub [[Tallinna Tehnikaülikool]]<nowiki/>ile) Eesti aladele jõudis ka [[Juugend\|juugendstiili]] elemente: * Pikk 18 (nüüd Draakono galerii, 1909-10), baltisaksa arhitekt J. Rosenbaum (juugendfassaad) * Tõnismägi 5a (1908-09), arhitekt A. Hoyningen-Huene (juugend koos rahvusromantismiga) * [[Ammende villa]] Pärnus (Mere pst 7, 1904-05), Peterburi büroo F. Mieritz ja I. Gerassimov (juugend) Eesti arhitektuuri alguseks peetakse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartus, mille kavandas eestlane [[Georg Hellat]] 1901-02. See oli esimest korda kuii eesti seltskond tellib eestlase käest maja.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 25</ref> Ent eestipärasus puudub, mida olekski ilmselt palju oodata. Stiililt segunevad neogootika, juugend, rahvusromantism ning kasutatud on ka ameerikalikku preeriavilla laia räästast. Sajandi esimesel kümnendil kujunes välja terve grupp eestlastest insenere, G. Hellat, V. Lender, A. Uesson, F. Kangro, K. Jürgenson jt, kes Eesti ajal said juba majaomanikena siirduda administratiivtöödele.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 44</ref> Esimeseks päris Eesti aritektiks oli [[Karl Burman vanem\|Karl Burman]]. Eestlased otsisid enim eekuju naabritelt Soomest. Soome esitatud tellimustest jõuti teostada vaid üks ja sedagi mitte lõplikult. Selleks oli mööbli- ja vineerivabriku tööliste klubi Vana-Lõuna tänaval Tallinnas (1904-05), mis oli Geselliuse-Lingreni-Saarise ühisbüroo projekt. Põhjala rahvusromantismi jooni leidus ka sakslaste arhitektuuris ning sajandivahetusel vaimustuti rahvusromantismist ka Venemaal. * "[[Vanemuine (teater)\|Vanemuine]]" Tartus, A. Lindgren 1906 (hävinud, juugend) * [[Estonia teatrihoone\|"Estonia"]] Tallinnas * [[Endla (teater)\|"Endla"]] Pärnus * "Säde" Valgas * Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev (juugend) * A. Bubõr ja N. Vassiljev. Lutheri villa Tallinnas (Pärnu mnt 67, 1910) (rahvusromantism) * [[Taagepera mõis]] (1907-12) Valgamaal, arhitekt Riia sakslane [[Otto Wildau]] (soomepärane rahvusromantism) * [[Holdre mõis]] (1910) * Tallinna Vastastikuse Krediitühingu äri- ja elumaja konkurssi võitis [[Eero Saarinen\|E. Saarinen]] 1911 (Pärnu mnt 10, üks esimesi liftiga maja Tallinnas) * [[Tartu Pauluse kirik\|Pauluse kirik]] Tartus, E. Saarinen, 1911-19 (lõpetamata) * F. Akeli tellitud üürimaja Tallinnas Roosikrantsi 10, arhitektiks A. Lindgren (juugendklassitsistlik) * Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone Estoni pst 10 (praegune [[Tallinna Inglise Kolledž\|Inglise kolledž]], 1912-16) Peterburi arhitekt [[Aleksandr Rosenberg\|Aleksander Rosenberg]] ja baltisakslane [[Erich Jacoby]] * Riia-Vene Kommertspank Karja tänava hargnemisel (insener A. Jaron, 1911-12) * üürimaja Pagari tänaval (H. Schmidt, 1911-12) * Tartu Ülikooli Zooloogia-geoloogia Instituudi hoone Aia tänaval (O. Hoffmann, 1912-15) * K. Burman. K. Mauritza maja Tallinnas Kreutzwaldi 12, 1912 * K. Burman. A. Buschi maja Tallinnas Tatari 21b, 1912 * K. Burman. Elamu Tallinnas Raua 39, 1913 * K. Burman ja A. Perna. Elamu Tallinnas Viru 4, 1914 ==== Eesti aeg ==== Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=[[Pekka Erelt]]\|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170\|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida\|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]\|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]\|Aeg=[[26. juuli]] 2017\|Kasutatud=\|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> ==== Nõukogude Eesti aeg ==== ==== Uus Eesti aeg ==== ===Nüüdisaeg===

Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel