Psühhomeetria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
[[Louis Leon Thurstone]], kes aastal 1936 asutas Psühhomeetrilise Ühenduse, lõi mõõtmise teoreetilise lähenemise, mida kutsutakse [[võrdleva otsustuse seaduseks]]. Nii [[Charles Edward Spearman]] kui Thurstone aitasid kaasa faktoranalüüsi loomisele.
Psühholoogiliste testide kasutamine kasvas hüppeliselt pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu. Psühhomeetrilist testimist rakendati intelligentsuse, isiksuse ja hoiakute uurimiseks. Vastuseisu psühholoogiliste testide kasutamise suhtes esines nii teadlaste seas kui ühiskonnas laiemalt. Paljud inimesed arvasid, et psühholoogilised testid, milles sageli küsiti küsimusi inimese eraelu kohta, rikkusid testitäitjate privaatsust. Samuti kahtlustati testide väärkasutamist mõnede tööandjate poolt.<ref name = "Leahey, T.H. 1997">Leahey, T. H. (1997). ''A History of Psychology''. 4th edition, p.440.</ref> Hilistel 1950ndatel kirjutas [[Leopold Szondi]]: "Viimaste aastakümnete jooksul on psühholoogiline mõtlemine peaaegu täielikult alla surutud ja kõrvaldatud ning asendatud statistilise mõtlemisega. Täpselt selles näeme tänapäeva testoloogia ja testimaania vähkkasvajat."<ref>[[Leopold Szondi]] (1960) ''Das zweite Buch: Lehrbuch der Experimentellen Triebdiagnostik''. Huber, Bern und Stuttgart, 2nd edition. Ch.27, From the Spanish translation, B)II ''Las condiciones estadisticas'', p.396.</ref>
Samuti on tõstatatud küsimusi psühhomeetriliste testide kasulikkuse ja kahjutuse kohta. Otseselt vaadeldamatute omaduste mõõtmine on keeruline ja suur osa psühhomeetrilisest uurimistööst keskendubki selliste omaduste defineerimisele ja kvantifitseerimisele. Kriitikud on väitnud, et selline defineerimine ja kvantifitseerimine on võimatult keeruline ja selliseid mõõtmisi väärkasutatakse sageli, näiteks isiksuseteste personalivalikul.
36. rida:
Ka valiidsusel on mitu vormi. ''Kriteeriumivaliidsust'' saab hinnata, korreleerides mingi mõõtmistulemus kriteeriumiga, mis teooria kohaselt peaks sellega seotud olema. Kui kriteeriumi mõõdetakse mõõdiku valideerimisega samal ajal, on eesmärgiks hinnata ''kaasnevat valiidsust''; kui kriteeriumi mõõdetakse hiljem, on eesmärgiks hinnata ''ennustavat valiidsust''. Mõõdik on kõrge ''konstruktivaliidsusega'', kui see on seotud teiste konstruktidega teooriast lähtuval moel. ''Sisuvaliidsus'' näitab, kui hästi testiküsimsused kajastavad mõõdetavat valdkonda tervikuna.
Psühholoogilste testide skoorid peaksid täpselt ja selgelt kajastama mõõdetavaid omadusi. Selleks, et erinevaid omadusi täpselt mõõta, kasutatakse [[skaala|skaalasid]], millel on erinevad omadused. Eristatakse nelja põhilist skaalatüüpi. ''Nominaalskaala'' võimaldab vaadeldud objektid jagada kategooriatesse. Nominaalne tunnus on näiteks sugu: naine või mees. ''Järjestus-'' ehk ''ordinaalskaala'' võimaldab objekte mingi tunnuse alusel järjestada. Järjestusskaalal mõõdetavad on näiteks koolihinded: mitterahuldav kuni eeskujulik. Järjestusskaalal mõõdetud omaduse puhul ei saa eeldada võrdseid vahemikke. See tähendab, et ei saa eeldada, et erinevus mitterahuldava ja rahuldava hinde vahel on sama suur kui erinevus hea ja eeskujuliku hinde vahel; hinded näitavad vaid järjestust. ''Vahemik-'' ehk ''intervallskaala'' skaalapunktide vahel on võrdsed intervallid. Intervallskaala on näiteks Celsiuse skaala: temperatuurierinevus
Psühhomeetrikuid huvitab ka [[vastamiskalded|vastamiskallete]] tuvastamine ja kõrvaldamine testidest. Vastamiskalle on süsteemne ehk mittejuhuslik viga, mis põhjustab ühe demograafilise grupi esindajate alusetu eelise testitulemuses teiste demograafiliste gruppide esindajate ees.<ref>Warne, R. T., Yoon, M., & Price, C. J. (2014). Exploring the various interpretations of "test bias." ''Cultural diversity and ethnic minority psychology, 20''(4), 570-582. doi:10.1037/a0036503</ref>
45. rida:
Aastal 2014 avaldatud "Haridusliku ja psühholoogilise testimise standardid"<ref>[http://www.apa.org/science/standards.html#overview ''AERA, APA & NCME. (2014). Standards for Educational and Psychological Testing. Washington, DC: American Educational Research Association'']</ref> kirjeldab standardeid testi väljatöötamiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Raamat katab teemasid nagu valiidsus, reliaablus, mõõtmisvead ja ausus testimisel. Samuti seab see testimisega seotud standardid nagu testi koostamine ja arendamine, skaalad, normid, testi administreerimine, skoorimine, raporteerimine, tulemuste interpreteerimine ning testitegijate ja –kasutajate õigused ja kohustused.
==
Psühhomeetriaga uuritakse ''inimeste'' võimeid, hoiakuid, omadusi ja akadeemilist arengut.
Võimete, omaduste ja õppimise hindamist masinatel käsitleb [[tehisintellekt|tehisintellekti]] uurimisvaldkond.
| |||