SA Kihnu Kultuuriruum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on [[Kihnu]] ja [[Manija]] saarel valitsev [[kogukondlik elulaad]], mitmekesised kultuuritavad, [[kihnu keel]] ja looduskeskkond.
 
Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliseltmehaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
/[http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf väljavõte riiklikust taotlusest]/
 
58. rida:
* [[Margit Salmar]].
 
Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees [[Rein Kupri]] ning juhatuse liikmed: [[Õie Vesik]], [[Annely Akkermann]], [[Johannes Leas]] ja [[Mark Soosaar]].
 
Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003: [[Joel Sang]], [[Helga Michelson]], [[Rosalie Karjam]], [[Katrin Kumpan]], [[Aet Maatee]], [[Anu Raud]], [[Ingrid Rüütel]] ja [[Külli Sepp]].
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
66. rida ⟶ 69. rida:
* [http://www.kultuuriruum.ee Sihtasutuse koduleht]
* [http://www.facebook.com/kihnukultuuriruum SA Kihnu Kultuuriruumi Facebooki-leht]
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti sihtasutused|Kihnu]]