Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:50 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. aprill 2018, kell 23:50 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: Peamiselt [[muslim]]itega asustatud Tatarimaal muretses uus metropoliit väga õigeusu levitamise ja muslimite keskel elavate kristlaste usu säilimise pärast. Tema ettepanekute põhjal rakendati [[1593]]. aastal ellu esimene riiklik programm õigeusu edendamiseks ja kaitseks Venemaaga hiljuti ühendatud aladel, mis nägi ette Tatarimaa õigeusklike eraldamise teiseusulistest ning islami avalike kombetalituste olulise piiramise, näiteks keelati Kaasanisse [[mošee]]de rajamine.<ref>Богданов, 1999, стр. 203–204.</ref> Kaasani metropoliidina viis ta patriarh [[Iiob (Moskva patriarh)\|Iiobi]] nõusolekul sisse mitmete uute pühakute austamise ja kehtestas uusi kiriklikke tähtpäevi. [[1592]]. aastal hakati tähistama Kaasani vallutamisel langenud sõdurite mälestuspäeva ning ülevenemaaliselt austama kolme muslimite käe läbi hukkunud märtrit, [[Kaasani Stefan ja Pjotr\|Kaasani Stefanit ja Pjotrit]] ning [[Johannes Uus\|Johannes Uut]]. Samal aastal toodi Moskvast Tatarimaale [[Svijažsk]]isse üle endise Kaasani peapiiskopi ja Moskva metropoliidi [[German (Polev)\|Germani]] säilmed, keda hakati hiljem austama ka ülevenemaalise pühakuna. [[1595]] leiti [[Uglitš]]i püha vürsti [[Roman Vladimirovitš]]i säilmed. Samal aastal avastati Kaasani Issanda Muutmise kloostri uue kiriku ehitamisel Kaasani pühakute [[Guri]] ja [[Varsonofi]] säilmed. Kõiki neid kolme hakati samast aastast austama ülevenemaaliste pühakutena.<ref>Богданов, 1999, стр. 208–210.</ref> Tema ajal valmis [[Kaasani Devitši klooster]] ja selle juurde kuuluv uus Jumalaema kirik, kus asub imettegev Kaasani Jumalaema ikoon.<ref name = Bogdanov209>Богданов, 1999, стр. 209–210.</ref> Pärast [[Boriss Godunov]]i võimuletulekut [[1598]]. aastal sattus metropoliit Germogen ebasoosingusse ja jäi kirikuelus ~~tahaplaanile~~tagaplaanile. Seda on selgitatud nii tema võimaliku kuulumisega Šuiskite suguvõsasse kui ka lihtsalt tema kõrge moraali ja meelekindlusega, mis ei meeldinud autoritaarsele tsaarile Borissile.<ref name = Bogdanov211>Богданов, 1999, стр. 211.</ref> Ebasoosing jätkus ka [[Vale-Dmitri I]] võimu ajal, sest Kaasani metropoliit Germogen oli üks kahest piiskopist, kes nõudis tsaari väljavalitu, poola katoliiklase [[Maryna Mniszchówna]] uuesti ristimist enne tema laulatust tsaariga. Selle taga oli metropoliidi sügav usuline veendumus, et katoliiklased on valeusulised, kelle ristimissakramenti ei saa kehtivaks lugeda. Sel ajal oli see õigeusklike seas üldlevinud seisukoht, kuid vaid kaks piiskoppi julgesid seda avalikult väljendada ja endale kindlaks jääda.<ref>Богданов, 1999, стр. 211–212.</ref> 61. rida: [[Pilt:Chistyakov Germogen.jpg\|thumb\|Patriarh Germogen lükkab tagasi poolakate nõuded läkituse allkirjastamiseks.<br>Pavel Tšistjakovi maal (1860)]] [[6. september\|6. septembril]] (vkj 27. augustil) [[1610]] kinnitas Poola [[hetman]] [[Stanisław Żółkiewski]] [[Novodevitši klooster\|Novodevitši kloostri]] juures väljal valmisolekut kokkuleppe tingimustest kinni pidada ja omalt poolt vandus sinna kogunenud 10 000 Moskva elanikku prints Vladislavile truudust. Järgmisel päeval andsid inimesed patriarhi juuresolekul Moskva Jumalaema Uinumise katedraalis risti suudeldes ametliku truudusvande. Pärast seda sõlmiti ametlik leping. Lisaks nõudele, et Vladislav peab astuma õigeusku lasi patriarh Germogen sinna lisada punkti, mis välistas Poola ja Venemaa [[personaalunioon]]i. Selle punkti kohaselt ei tohtinud Poola kuningas [[Zygmunt III Waza]] ilmuda Moskvasse, prints Vladislav aga pärast Venemaa troonile asumist viibida Poolas ega pärida oma isa krooni.<ref>Богданов, 1999, стр. 234–236.</ref> Kuigi varem oli kokku lepitud, et Poola väed Moskvasse ei sisene, veensid oma turvalisuse pärast muretsevad bojaarid (kardeti nii Vale-Dmitri vägede rünnakut kui ka uut rahvaülestõusu linnas) nii patriarh Germogeni kui ka hetman Żółkiewskit sellest kokkuleppest taganema. [[1. oktoober\|1. oktoobril]] (vkj 21. septembril) võtsid Żółkiewski väed enda kontrolli alla kõik Moskva kaitserajatised.<ref>Богданов, 1999, стр. 238.</ref>

Germogen: erinevus redaktsioonide vahel