Analoogelektroonika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
20. rida:
Multimeediasüsteemid kombineerivad tihti analoog- ja digitaalelektroonikat. Heli, mis on olemuselt analoogsignaal, muundatakse mikrofoni abil elektriliseks signaaliks ja konverteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]i abil digitaalsignaaliks. Digitaalkujul saab selle salvestada [[CD (andmekandja)|CD-plaatidele]] ja muudele digitaalsetele andmekandjatele. Ettemängimisel digitaalsignaal dekodeeritakse, muudetakse analoogsignaaliks ja esitatakse läbi kõlarite. Varem laialt levinud [[vinüülplaat]]ide ja [[helikassett]]ide puhul salvestati andmekandjatele analoogsignaalid kas otse või enamikul juhtudel siiski neid eelnevalt kõrgekvaliteetsel kujul magnetlindile salvestades.<ref name="cg4"/>
 
Osa audiofiile leiab, et vinüülplaadid ja analoogmagnetofonid annavad oluliselt loomulikuma heli, kui see on digitaalse salvestusesalvestise korral. Väidetakse, et digitaalsalvestuse puhul läheb osa infost digiteerimise käigus kaduma. Kui see digitaalsete andmekandjate kasutuselevõtmise algusaegadel mõnikord nii ka oli, siis analoog-digitaalmuundamise tehnika arenedes on see probleem nihkunud tahaplaaniletagaplaanile, ja ei tohiks enamikule kuulajatest märgatav olla.<ref name="how"/> Analoog-digitaalmuundamise protsessi nüansirikkuse tõttu siin probleeme siiski tundub jätkuvat.
 
=== Meditsiin ===
41. rida:
 
== Analoog- ja digitaalelektroonika võrdlus ==
Kõigi analoogsüsteemide probleemiks on [[Müra (elektroonika)|müra]]. Müraks nimetatakse signaalis sisalduvaid janing sellelsellele lisanduvaid häireid ningja muudatusi. Kui signaali kopeeritakse (vahel korduvalt) või saadetakse üle pika vahemaa taha, siis need juhuslikud muudatused omandavad suurema tähtsuse ja signaali kvaliteet vähenebhalveneb. Informatsiooni kodeerimise iseärasuste tõttu on analoogsüsteemid müra suhtes tundlikud: väike muudatus signaalis võib tähendada olulist muudatust informatsioonis, mida signaal kannab, ja võib põhjustada infokadu.
 
Digitaalsignaalid omavad põhimõtteliselt ainult kahte võimalikku väärtust janing seetõttu peab häiriv signaal olema põhisignaalist palju võimsam, et tekiks viga. Digitaalsignaal jäljendab analoogsignaali seda täpsemalt, mida suurem on [[analoog-digitaalmuundur]]i diskreetimis- ehk näiduvõtusagedussagedus (vaata [[diskreetsignaal]]) ja mida suurema kahendarvuga iga näiduvõtuväärtust väljendatakse. Digitaalsed operatsioonid ise kulgevad tavaliselt signaalikaota.
 
== Vaata ka ==