Redaktsioon: 30. detsember 2015, kell 14:29 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2018, kell 16:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: '''Keskmisele taandumise reegel''' ehk '''regressioon keskmise suunas''' (~~ingl~~[[inglise kkeel\|inglise]] ''regression to the mean'') tähendab, et haruldased [[Sündmus (matemaatika)\|sündmused]] on haruldased, seega suure tõenäosusega harukordsed sündmused on ajutised ja järgmine kord enam ei kordu suure tõenäususega, vähemasti mitte sama ekstreemses ulatuses. Keskmisele taandumise reegel ehk keskmisele taandumine on sajaprotsendiliselt loogikast lähtuv reegel: juhul kui sündmus on haruldane või erakordne, siis järelikult sündmus on tõesti haruldane ehk sündmust esinebki harva, ja seda nii minevikus, olevikus kui ka edaspidi. Ülimalt lihtne loogika, ent praktikas on inimestel oma mõtlemises seda loogikat keeruline arvesse võtta. Näiteks [[meditsiin]]is erakordselt halb tervislik seisund on haruldane, ja kui isik tunneb end eriti halvasti, varsti haigus leeveneb. Väide põhineb asjaolul, et tavaliselt haigused paranevad ajapikku. 14. rida: Keskmisele taandumise reegel on puhtalt [[Statistika\|statistiline]] nähtus, ja seega põhjuslikku seost ei ole. Definitsioonist tuleneb, et haruldased sündmused on haruldased, s.t neid tuleb harva ette. Reeglit on praktikas väga kerge põhjuslikkusega segi ajada, juhul kui inimestel pole loogiline mõtlemine hästi arenenud. Ka kõrgelt haritud õpetajad võivad praktikas selle mõtlemisvea teha. [[Daniel Kahneman]] ja [[Amos Tversky]]<ref>Kahnemann, Tversky "Kiire ja aeglane mõtlemine"</ref> kirjeldavad oma [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks\|Nobeli auhinna]] pälvinud töös loogikavigade teemal, kuidas ka kõrgelt haritud iniemsed ei suuda loogiliselt mõelda ja elementaarset tõenäosust järelduste tegemisel arvesse võtta. Näiteks õpetajad järeldasid ekslikult, et lapse peksmine aitab lastel õppida ja hästi käituda. Nimelt eriliselt kõrge soorituse teinud lapsi kiideti. Lapsel oli järelikult väga hea tervislik seisund, hea meeleolu, tähelepanu, ja palju õnne samaaegselt. Kui aga lapsel läks halvasti, siis lapsi karistati. Lapsel oli järelikult tervis halb, meeleolu kehv, tähelepanu mujal ja halb õnn. Selgus, et neil lastel, kellel läks juhuste kokkulangemise tõttu erakordselt hästi, nende tulemus järgmine kord nii hea polnud. Ja neil lastel, kellel läks väga halvasti, järgmine kord läks praremini. Õpetajad järeldasid, et lapse kiitmine langetab tulemust ja peskmine parandab lapsi. Nad soovitasid kiitmise lõpetada ja soovitasid karistust lapse soorituse parandamiseks. Ehkki on tehtud palju veenvaid uurimusi, mis on demonstreerinud üheselt karistuse kahjulikku mõju või mittetoimimist, mõned inimesed usuvad karistusse, kuna "mul on oma kogemus". Sama väärmõtlemine kehtib alternatiivravimite korral: "mu valu leevenes varsti, järelikult seda põhjustas X (mida ma samal ajal tegin)". Veel üks näide väärast põhjuslikkusest on mõnede inimeste uskumine, et tippsportlasi ~~intervueerivad~~intervjueerivad ajakirjanikud on ära neetud või saatanad. Nimelt on olemas tähelepanek, et tšempionid annavad tippajakirjadele intervjuusid ja sportlaste pildid trükitakse ajakirjade kaantel. Maailmameistriks on väga raske mitu korda järjest tulla. Mõned usuvad, et see on seepärast, et ajakirjanikud kirjutavad tšempionitest meedias. Keskmisele taandumise reegel tuletab meelde tõsiasja, et haruldased sündmused ongi haruldased, ja definitsioonist lähtuvalt. Näiteks maailmameistriks saada on erakordselt keeruline ja definitsiooni kohaselt võib korraga olla vaid üks maailmameister või vaid üks esimene koht. == Termini ajalugu== Termini autor on [[Francis Galton]]. Ta leiutas [[regressioonanalüüs\|regressioonanalüüsi]]. Ta pani tähele, et vanemate pikkus ennustab lapse pikkust. Kui vanemad on pikad, siis on ka laps tõenäoliselt pikk. Kui vanemad on lühikesed, on ka laps tõenäoliselt lühike. Ent kui vanemad on erakordselt lühikesed, siis laps on lühike küll, aga tõenäoliselt mitte nii lühike kui ta vanemad. Kui leiame ükskõik kus tõelise hälbe, siis tõenäoliselt see nii suures ulatuses enam ei kordu. Seda seaduspära nimetataksegi "keskmisele taandumise reegel," "taandumine keskmisele" või ka "regressioon keskmise suunas.". [[Kategooria:Regresioonanalüüs]]

Keskmisele taandumise reegel: erinevus redaktsioonide vahel