Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 23:14 redigeeri MerilyS (arutelu \| kaastöö) 1157 muudatust keeletoimetamise lisa Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2018, kell 11:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 878 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri ~~„Koer”~~Koer]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2008}}{{Taksonitabel \| nimi = Koer 21. rida: '''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt\|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)\|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)\|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene\|inimesed]] on [[kodustamine\|kodustanud]]. Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt\|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine\|ristamise]], [[sihipärane valik\|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus\|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine\|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug\|tõu]]. Koer on [[Sotsiaalsus\|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus\|intelligentne]] [[loom]]. [[Kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksüdotsiin. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad\|jahi-]], [[töökoer\|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt\|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref> Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[Kenneliorganisatsioon\|kenneliorganisatsioonidesse]] (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).

Koer: erinevus redaktsioonide vahel