Noodivõti: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval kasutatakse noodikirjas põhiliselt [[G-võti]]t, [[F-võti]]t ja [[C-võti]]t, mis määravad vastavalt esimese [[oktaavOktav (muusikahelikõrguspiirkond)|oktaavoktavi]]i [[G (muusika)|G]] (sol), väikese oktaavioktavi [[F (muusika)|F]] (fa) ning esimese oktaavioktavi [[C (muusika)|C]] (do) asukoha noodijoonestikul.

*G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktaavioktavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse ka [[viiulivõti|viiulivõtmeks]]. Vanamuusikas kasutati ka G-võtit, mis määrab esimese oktaavioktavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".

*[[F-võti]]t (fa-võti), mis määrab väikese oktaavioktavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse ka [[bassivõti|bassivõtmeks]]. Harvem kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktaavioktavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.

*[[C-võti|C-võtmed]] (do-võtmed) määravad esimese oktaavioktavi C asukoha.

** [[Aldivõti]] määrab esimese oktaavioktavi C asukoha kolmandal noodijoonel.

** Sopranivõti määrab esimese oktaavioktavi C asukoha esimesel noodijoonel.

** Baritonivõti määrab esimese oktaavioktavi C asukoha viiendal noodijoonel.

** Tenorivõti määrab esimese oktaavioktavi C asukoha neljandal noodijoonel.

** Metsosopranivõti määrab esimese oktaavioktavi C asukoha teisel noodijoonel.

[[Zoltán Kodály]] poolt loodud [[relatiivne noodisüsteem|relatiivses noodisüsteemis]] kasutatakse joJO-võtit, mis määrab ''jo''JO asukoha noodijoonestikul.