Redaktsioon: 30. mai 2015, kell 15:06 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 122 muudatust P Tühistati kasutaja 88.193.188.97 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 12:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Magevesi''' on [[vesi]], mille [[soolsus]] on väiksem kui 0,5[[Promill\|‰]]. Kogu [[Maa (planeet)\|Maa]] [[veeringe]]sse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on [[Antarktis]]t ja [[Gröönimaa]]d katvates [[jääkilp]]ides (Antarktise jääkilp sisaldab 61% Maa mageveest ~~ning~~ja 1,7% kogu veevarust) janing ülejäänu mujal maa- ja veepinnal [[lumi\|lume]] ja jääna ([[merejää]], [[jäämägi\|jäämäed]]), [[liustik]]es, [[järv]]edes, [[jõgi\|jõgedes]], [[soo]]des ning [[põhjavesi\|põhjaveena]]. Mageveeks loetakse ka näiteks rauasooli sisaldav [[mineraalvesi]]. Enamiku Maa veest moodustab soolane vesi peamiselt [[Maailmameri\|maailmameres]]. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema [[kliima]]ga aladel. 7. rida: Peaaegu kõik magevesi tekib [[sademed\|sademetest]] ([[udu]], [[vihm]], lumi). Sademed sisaldavad tihti aineid, mis on pärit aurumiskohast või atmosfäärist. Eriti tööstuspiirkondades on probleemiks [[happevihm]]. Mõned elusorganismid saavad kasutada soolast vett, kuid paljudele, sealhulgas ~~enamik~~enamikule ~~taimi~~taimedest ja ~~imetajaid~~imetajatest, on magevesi elamiseks asendamatu. Magevesi on võrreldes elusorganismide rakuvedelikuga [[Hüpotooniline lahus\|hüpotooniline]] ehk väiksema tihedusega.

Magevesi: erinevus redaktsioonide vahel