Puula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Lake_Puulavesi.jpg|pisi|Puula järv suveõhtul]]
'''Puula''' ehk '''Puulavesi''' on [[Mäntyharju väil]]a suurim [[järv]] [[Kymi jõgi|Kymi jõe]] [[vesikond|vesikonnas]] [[Hirvensalmi|Hirvensalme]], [[Kangasniemi|Kangasnieme]] ja [[Mikkeli]] vallas
Puula [[veetase]] on 94,7 meetrit üle merepinna, pindala on 330,76 km<sup>2</sup> <ref>[http://archive.is/NRHb0 Suomen järvet yli 40 neliökilometriä]</ref> ja sügavus ([[Pauninselkä]] juures) on 60 meetrit. Iseloomulik loodesuunaline [[saar]]teahel jagab järve kaheks: [[Simpiä]] ja [[Karttuu]]. Varem läbi [[Sysmä väil]]a [[Päijänne]] järve suubunud Puula ühendati [[1854.]] aastal 1,1 kilomeetri pikkuse [[Kissakoski kanal]]i kaudu Mäntyharju väilaga, mispeale Puula veetase langes ligi 2,5 meetrit. Puula voolab [[Suonsalmi|Suonsalme]] kaudu [[Liekune]] järve ja Kissakoski kanalit mööda [[Vahvajärvi|Vahvajärve]].
== Puula "kiviseened" ==
Puula järve vaatamisväärsuste hulka kuuluvad seenekujulised kiviharuldused ([[soome keel]]es [[raukki|raukit]]), mis ilmusid nähtavale, kui [[1854]]. aastal avatud [[Kissakoski kanal]]i tõttu alanes järve pind ligi 2,5 m võrra. Soomes on selliseid [[pinnavorm]]e ainult Puula ja selle lähijärve [[Suonne]] ääres, [[Kotka]] lähedal ja [[Ahvenamaa]]l. Sarnaseid moodustisi esineb siiski mujalgi
Järvevesi on tuhandete aastate jooksul lihvinud need omapärased sambad [[porfüür]]sest [[granodioriitt|granodioriidist]], mis on [[graniit|graniidi]]sarnane, kuid teralisem kivim.
Puula järves on siin-seal kokku umbes sadakond sellist moodustist. Mõni on nähtav otse järvelt
==Viited==
|