Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
49. rida:
|põllumajandus =
}}
'''Rooma keisririik''' ehk '''Rooma impeerium''' ([[ladina keel]]es ''Imperium Romanum'') oli [[Rooma riik]] [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisrite]] valitsemise all. Keisririik järgnes
{{Sisukord paremale}}
Oma olemasolu jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal, [[Traianus]]e valitsemise all, laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule. Impeerium kestis umbes 500 aastat. Esimese 200 aasta jooksul suurendati impeeriumi territooriumit drastiliselt, riigis oli enneolematu poliitiline stabiilsus ja õitseng, seda perioodi nimetatakse ka ''[[Pax Romana]]'', 'rooma rahu'.
78. rida:
500 aastat kestnud vabariik oli muutunud ebastabiilseks pidevate kodusõdade ja senati intriigide tõttu. Aastal [[60 eKr]] sõlmisid [[Caesar]], [[Pompeius]] ja [[Crassius]] senativastase I [[triumviraat|triumviraadi]] ja 44 eKr kehtestas [[Julius Caesar]] diktatuuri. Järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas [[diktatuur]]i, mis lõppes tema mõrvamisega. See põhjustas võimuvaakumi ja hulga konflikte Caesari pooldajate ja senati vahel. Pärast Caesari surma sai ainuvalitsejaks [[Octavianus]]. [[27 eKr]] tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle ''Augustuse'' tiitli. Caesari lapsendatud poeg ja pärija [[Octavianus]] lõi 31 eKr [[Aktioni lahing]]us [[Marcus Antonius]]t ja [[Kleopatra VII|Kleopatra]]t.
[[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
[[File:Roman-legions-14-AD-Centrici-site-Keilo-Jack.jpg|right|thumb|300px|[[Vana-Rooma armee|Rooma impeeriumi armee]][[leegion]]ide asukohad
Pärast [[Ptolemaioste dünastia]] poolt valitsetud [[Egiptus#Kreeka-Rooma aeg|Egiptuse]] annekteerimist 30 eKr andis Rooma Senat aastal 27 eKr [[Octavianus]]ele tiitli [[Augustus]], mis lõpetaski vabariigi ja andis võimu keisrile. Keisririigiks nimetatakse "monarhilist režiimi", mille kehtestas [[Augustus]] 27 eKr ning mis kestis Lääne-Rooma riigi lõpuni. Ajaloolased eelistavad kasutada mõistet "[[printsipaat]]" (27 eKr–284 pKr), et tähistada "suhteliselt liberaalset monarhiat kahel esimesel sajandil meie aja järgi". Augustus kandis tiitlit ''princeps'', mis tähendas riigipead ja esimest kodanike seas. Keiser (imperaator) koondas enda kätte "kõik võimuliigid: keisri käes oli konsulaarne ja prokonsulaarne ''imperium'' (lad. k. ülemvõim) (ta võis sekkuda riigiasjadesse Itaalias ja kogu riigis, ning käsutada sõjavägesid, mistõttu ongi ta ''imperator''), tribunaalne võim (tänu millele võis ta kokku kutsuda rahvakoosolekuid) ja ülempreestri ametikoht. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser.
===Keiser Augustuse valitsusaeg===
[[Pilt:Statue-Augustus.jpg|pisi|left|[[Augustus]], [[Vana-Rooma]] keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser]]
Keiser ([[27 eKr]]–[[14]] pKr)
====Germaania====
[[File:Abraham Ortelius - ROMANI IMPERII IMAGO.jpg|right|thumb|300px|Rooma keisririik. [[Theatrum Orbis Terrarum]] extra,
Augustuse valitsusajal toimunud katse põhjas, tungida [[Germaania]]sse lõppes Rooma vägede kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us, [[Teutoburgi mets]]as [[9]] pKr. Rooma impeerium kontrollis selle ajani territooriumeid Reinist idas koos [[Lippe]] ja [[Main]]i jõgedega. Augustuse poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e all üritasid roomlased oma ülemvõimu laiendada ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas. 9. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|Germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina [[Rein]]i jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule [[Armeenia]] ja [[Taga-Kaukaasia]]. [[Partia]] jättis ta rahule.
94. rida:
===Keiser Tiberiuse valitsusaeg===
Keiser [[Tiberius]]e valitsemisaja ([[14]]
Üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma oli olnud Tiberiuse vennapoeg [[Germanicus]], kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis teda isegi keisriks kuulutada. Pärast mitmeid konfliktseid situatsioone Tiberiusega suri Germanicus aastal 19 Antiookias. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul. Pretoriaanide prefekt Seianus hakkas Tiberiust hirmutama Agrippina ja tema poegade (kelle seas oli ka hilisem keiser [[Caligula]]) kättemaksuga. Aastal 23 oli – ilmselt Seianuse intriigide tõttu – surnud ka Tiberiuse poeg Drusus, kes pidi olema seaduslik troonipärija. Kõige selle tulemusena lahkus inimpelglikuks ja umbusklikuks muutunud Tiberius Roomast ning elas 26. aastast alates alaliselt [[Campania]]s, peamiselt [[Capri]]l.
[[Pilt:Roman Empire 69.svg|pisi|300px|Rooma keisririik aastal 69. Pärast keiser Nero surma said järjestikku keisriks neli silmapaistvat Rooma ülikut.]]
===Keiser Caligula valitsusaeg===
[[Caligula]] sai keisriks
Aastal 38 keskendus Caligula poliitilistele ja avalikele reformidele. Ta avalikustas riigi rahandust puudutavad andmed, tühistas teatud maksud ja jagas spordiüritustel rahvale auhindu. Ta lubas uusi liikmeid ratsanike ja senaatorite klassi. Tema kõige olulisem tegu oli demokraatlike valimiste tava taastamine.
===Keiser Claudiuse valitsusaeg===
Keiser [[Claudius]]e
{{vaata|Britannia}}, ''[[Caractacus]]'', ''[[Medway lahing]]'', ''[[Caeri lahing]] ([[51]])'', ''[[Cartimandua]]'', ''[[Britannica provints]]''
===Keiser Traianuse valitsusaeg===
121. rida:
Vallutustele järgnenud aastatel ehitas Traianus mitmeid uusi hooneid, monumente ja teid Itaaliasse ja Hispaaniasse. Rooma rajati võrratu kompleks, mis tähistas Traianuse võite Daakias. See koosnes foorumist, [[Traianuse sammas|Traianuse sambast]] ja marketist, mis on Roomas tänini alles. Samuti ehitas Traianus palju [[võidukaar]]i ja Traianus taasehitas ka mitmeid teid ([[Via Traiana]] ja [[Via Traiana Nova]]).
[[File:Roman Empire 125.png|pisi|300px|Rooma riik 125. aastal]]
[[113]]. aastal asus Traianus sõjakäigule [[Partia]] vastu, põhjuseks oli see, et Partia soovis panna [[Armeenia ajalugu|Armeenia]] troonile Roomale vastuvõetamatu kuninga. Traianus marssis esmalt Armeeniasse ja kõrvaldas troonilt uue kuninga, seejärel liitis ta Armeenia Rooma impeeriumiga. Traianus pöördus seejärel lõunas asuva Partia vastu, vallutades [[Babülon]]i ja Seleuukia linnad ning viimaks alistas ta pealinna [[Ktesiphon]]i aastal 116. Traianus jätkas teed lõunas paikneva Pärsia lahe suunas, kus ta kuulutas [[Mesopotaamia]] uueks Rooma impeeriumi provintsiks. 116. aastal vallutas ta suure Susa linna, kõrvaldas troonilt Partia kuninga [[Osroes I]]
{{vaata|Rooma provintsid}}
140. rida:
===Goodid===
{{vaata|Goodid}}
[[251]]. aastal toimus gootide 2. sõjakäik nende juhi [[Kniva]]/[[Cniva]] juhtimisel Rooma keisririigi aladele, üle Doonau jõe [[Möösia]] and [[Traakia]], goodid piirasid Doonaul asuvat [[Nikopolis]]t, kuid tõrjuti eemale Rooma keiser [[Decius]]e poolt. Goodid taganesid [[Balkan]]ile, kuid tegid siis tagasipöördemanöövri ning ründasid Rooma
[[270]]. aastal langes gootide juht Cannabaudes lahingus Rooma keiser [[Aurelianus]]ega ning seni ühise juhtimise alla ühendatud gootide jagunemisega hõimudeks tekkis [[võimuvaakum]] [[Ida-Euroop]]as. Hajutatud gootide elualadele tungisid [[germaanlased]] [[gepiidid]] ja gootide Thervingi hõimud, milles juhtpositsioonil olid Balti ehk [[läänegoodid]] ([[Alarich I]]) liikusid edasi [[Dnestr]]i jõest läände; greuthungi hõimud, milles juhtpositsioonil olid amaligoodid [[Aasovi meri|Aasovi mere]]st idas.
156. rida:
[[Pilt:Alemanni expansion.png|thumb|220px|Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3. - 6. sajand.]]
{{vaata|Alemannid}}
3. ja 4. sajandil olid alemannid jätkuvalt hõivatud konfliktidega [[Rooma riik|Rooma riigiga]]. Nad käivitasid aastal 268 suure sissetungi [[Gallia]]sse ja Põhja-[[Itaalia]]sse, kui roomlased olid sunnitud saatma enamuse oma Germaania piiri vägedest vastu suurele [[goodid|gootide]] sissetungile idast. Nende retked läbi Gallia kolme osa olid traumaatilised: [[Valerianus]]e ja [[Gallienus]]e ajal (253–260), koondusid alemannid
Pärast rahumeelse taandumise jõupingutuste nurjumist sundis Claudius alemannid novembris [[Benacuse järve lahing]]usse. Alemannid aeti põgenema, sunniti tagasi Saksamaale ja ei ohustanud Rooma territooriumi palju aastaid pärast seda.
|