Erinevus lehekülje "SA Kihnu Kultuuriruum" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''SA Kihnu Kultuuriruum''' on 2003. aastal loodud [[sihtasutus]], mille eesmärk on [[Kihnu kultuur]]i ja traditsioonide jätkusuutlikkus. <ref name="Sihtasutuse koduleht">http://web.archive.org/web/20141204172730/http://www.kultuuriruum.ee/?id=494 (vaadatud 04.12.2014)</ref>.
 
==Mis on Kihnu kultuuriruum?==
Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on [[Kihnu]] ja [[Manija]] saarel valitsev [[kogukondlik elulaad]], mitmekesised kultuuritavad, [[kihnu keel]] ja looduskeskkond.
 
Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
/[http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf väljavõte riiklikust taotlusest]/
 
* [[Ülle Tamm]];
* [[Toomas Pajula]];
* [[Margit Salmar]];.
 
Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees [[Rein Kupri]] ning juhatuse liikmed: [[Õie Vesik]], [[Annely Akkermann]], [[Johannes Leas]] ja [[Mark Soosaar]].