Redaktsioon: 9. aprill 2018, kell 22:29 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 520 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2018, kell 01:26 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 815 muudatust →‎Rida helikõrguse parameetris Uuem muudatus →
51. rida: [[Pilt:Serjoon_001_2.png\|pisi\|400px\|Näide 1.2: Intervallide tähistamine arvudega. Plussmärk arvu ees tähistab liikumist põhiheli (näites C) suhtes üles. Miinusmärk tähistab liikumist alla]] =====Rida helikõrguse parameetris===== [[võrdtempereeritud häälestus\|Võrdtempereeritud]] ~~süsteemis~~[[helisüsteem]]is on [[kaksteisthelirida\|kaksteistheliridu]] kokku 12! = 12111098765432*1 = 479 001 600. Näites 1.1 on lihtsaim kaksteisthelirida, võrdtempereeritud kromaatiline heliastmik, noteeritud kolme moodi: tavalises [[noodikiri\|noodikirjas]], tähemärkidena, ~~arvnotatsioonis~~[[numbernotatsioon]]is. Seriaalse meetodi rakendamisel heliteose loomiseks või analüüsimiseks võivad olla kõik need notatsioonid vajalikud. Arvuga “null” tähistatakse traditsiooniliselt heliklassi C. Sellest tulenevalt [[võrdtempereeritud häälestus\|võrdtempereeritud]] kromaatilise helirea puhul C = 0, Cis/Des = 1, D = 2 jne. Näites 1.2 on esitatud oktaavi piiresse jäävate võrdtempereeritud süsteemis intervallide tähistamine täisarvudena. Oktaavist suuremate intervallide täisarvuline väärtus on võrdne oktaavi piiresse jääva intervalli täisarvulise väärtusega modulo 12. Seriaalse meetodi puhul tehakse vahet mõistetel “heli” ja “heliklass”. Heliklass tähistab ühe oktaavi piiresse jäävaid helisid ning nendega ühe või paljude oktaavide kaugusel olevaid ekvivalentseid helisid. Üksteisest ühe või mitme oktaavi kaugusel olevate helide samasust esitab oktaaviekvivalentsi aksioom (Hämeenniemi 1982:22). Pluss- või miinusmärk intervalli väärtuse ees tähistab liikumist vastavalt põhiheli suhtes üles või alla.

Seriaalne meetod: erinevus redaktsioonide vahel