Johannes Semper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
InimlikKa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida:
* [[1921]]–[[1925]] [[Berliini ülikool]]
* [[1926]]–[[1927]] elas [[Pariis]]is
* [[1928]]. aastal lõpetas [[Tartu ülikool]]i ''mag. philos.'' kraadiga, väitekirjaksväitekiri oli “[[André Gide]]’i stiili struktuur".
 
1914. aastal peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust Semper mobiliseeriti ning lõpetas Moskvas lipnikukooli,. 1917. aastal liitus [[1. Eesti Polk|1. Eesti Polguga]] ja oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] Keskkomitee liige ning 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.
 
Vabadussõjas teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal.
23. rida:
[[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|"Loomingu"]] toimetajaks (1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimeheks (1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "[[Noor-Eesti]]" väljaandeis ([[1911]]). Osales ka aktiivselt "[[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]]" tegevuses.<br>
 
[[1940]]. aastal liitus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]ga ja kuulus ka [[Johannes Varese valitsus]]se haridusministri ametikohal. Oli üks aktiivsemaid kirjanike kaasajaid nõukogude võimuga koostöötegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn. kahjulike raamatute nimekirjade koostamist, luues selleks spetsiaalse komsjonikomisjoni.
 
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]].