Häbelik mimoos: erinevus redaktsioonide vahel

Mimoosi liitlehtede lehekesed painduvad õhtul kokku ja avanevad taas päikese tõustes. Sellist ööpäevasest valgusrežiimist tulenevat liikumist nimetatakse [[nüktinastiline liikumine|nüktinastiliseks liikumiseks]]. [[Nastiline liikumine]] ehk taimede liikumine välisstiimulite ajel on omane tervele mimoosi perekonnale.

LehedHäbeliku mimoosi lehed sulguvad ka puudutuse või temperatuuri alanemise (alla +16°) peale. Peale longu vajumist taastub lehe normaalne seisund maksimaalselt tunni möödudes. Füüsilise ärrituse peale vabanevad taime varres kemikaalid, mis suruvad lehekeste ja leherootsu [[vakuool]]idest [[taimemahl]]a välja, rakurõhk langeb ning rakk kukub kokku. Tulemuseks on lehekeste ja leherootsu "longu vajumine"

Mimoosi kasutatakse ka [[ravimtaim]]ena [[astma]], [[kramp]]ide, [[düsmenorröa]], [[ekseem]]i, [[ödeem]]i, [[väsimus]]e, [[palavik]]u, [[põletik]]u, [[unetus]]e, [[leepra]], [[valu]], [[maohammustus]]e jmt seisundite korral ja mõnede allikate kohaselt ka [[tuberkuloos]]i korral.<ref>James A. Duke, [https://books.google.ee/books?id=B_XLBQAAQBAJ&printsec=frontcover&dq=Handbook+of+Medicinal+Herbs&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwiFk7ntp6DaAhUMGZoKHUb1BZwQ6AEIJzAA#v=onepage&q=pudica&f=false Handbook of Medicinal Herbs, CRC Press, 2002, 2. trükk, lk 663 (vaadatud 04.04.2018)</ref>

* [http://www.aialeht.ee/news/aialeht/toataimed/article.php?id=28647929 Kaunis ja huvitav toataim – häbelik mimoos]