Vikipeedia

Pooljuhtketas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
51. rida:
==SSD ja HDD võrdlus==
[[Image:Disassembled HDD and SSD.JPG|thumb|Koost lahti võetud [[Kõvaketas|magnetkõvaketta]] komponendid (vasakul) ja pooljuhtketta komponendid (paremal)]]
On keeruline võrrelda omavahel SSD-sid ja tavalisi (pöörlevaid) [[kõvaketas|kõvakettaid]] on keeruline omavahel võrrelda. Traditsioonilised HDD reeperid (ingliseingl. ''benchmarks'') keskenduvad näitajatele, milles nad on nõrgad, näiteks pöörlemise [[latentsusaeg|latetentsusajale]] ja [[otsinguaeg|otsinguajale]]. Kuna SSD-d ei pöörle ega otsi andmeid kettalt üles (HDD mõttes), võivad SSD-d sellistes testides tohutultnäidata oluliselt paremaid tulemusi näidata. See-eest võistlevad pooljuhtkettad kõvaketastega segalugemise ja -kirjutamise osas ning jõudlus võib aja jooksul degradeeruda. SSD testimiseks tuleb võtta (kasutuses olev) täis ketas, kuna uue ja tühja ketta kirjutamise tulemus võib olla palju parem kui pärast mitmeaastast kasutamist.<ref name="ARV3L" />
 
Võrdlus peegeldab iseloomulikke tunnuseid ega pruugi kindla seadme puhul kehtida.
63. rida:
| Pöörete ülessaamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise ''spin up'')
| Hetkeline (ei kulu aega)
| Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettasteketaste üheaegsest elektri võtmisestelektritarbimisest.
|-
| [[Suvapöördus]]<nowiki/>aeg<ref name="KO51y" />
71. rida:
| Lugemise latentsusaeg<ref name="hKxzd" />
| Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piirav tegur, on tulemuseks kiirem käivitus ja rakenduste stardiaeg (vaata [[Amdahl'i seadus|Amdahl'i seadust]]).<ref name="xbitSSDvsHD" />
| Üldiselt kõrge, kuna mehaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aegalisaaega.
|-
| Pideva lugemise jõudlus<ref name="anandtech deterministic perf" />
| Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSD-l paikneb.
| KuiFragmenteerunud andmedandmete onkorral fragmenteerunud, siis info väljavõib lugemine võib anda erinevaid vastamisaegu.
|-
| Defragmentimine
| Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentimisest ([[Failisüsteem#Fragmentatsioon|fragmentatsiooni]] eemaldamisest), sest sellel on SSD-le minimaalne efektmõju ja iga defragmenteerimisega kasutatakse ära NAND-välkmälu kirjutuskordi ja lühendatakse niigi piiratud eluiga.<ref name="IFOs5" /><ref name="qfQsA" />
| HDD-d vajavad defragmentimist pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.
|-
| Müra
| SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei teki
| HDD-del on liikuvad osad (pead, mootor) ja tekitavad olenevalt mudelist erineval tasemel müra olenevalt mudelist.
|-
| Mehaaniline vastupidavus
90. rida:
|-
| Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<ref name="xbitSSDvsHD" /><ref name="Samsung SSD vs HDD" /><ref name="9nZQl" />
| Puuduvad lendavadmehaanilised pead või pöörlevad kettadosad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.
| Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.
|-
98. rida:
|-
| Kaal ja maht<ref name="Samsung SSD vs HDD" />
| Välkmälu ja trükkplaadi materjal on väga kerged võrreldes HDD-dega võrreldes väga kerged.
| Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.
|-
106. rida:
|-
| Kirjutuskindlus
| Pooljuhtkettad, misVälkmälu kasutavad välkmälu,pooljuhtkettad on kirjutatavad piiratud arv kordi kirjutatavad.<ref name="CWorldLackluster2" /><ref name="QABMM" /><ref name="LcqNm" /><ref name="MmUE1" /> DRAM-il (dünaamilise suvapöördusega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade piiranguid.
| Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.
|-
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuhtketas"