Tallinna piiramine (1570–1571): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sodacan (arutelu | kaastöö)
new version (GlobalReplace v0.6.5)
P vägesi > vägesid
41. rida:
Piiramise ajal, [[mihklipäev]]al saatis Rootsi kuningas piiratavale linnale [[Kalmar]]ist ja Soomest appi 2 [[laevastik]]ku, mis asusid [[Tallinna reid]]ile ja ei lasknud täielikult sisse piirata Tallinna linna ning katkestada varustuse toimetamist linna.
 
Hiljem, 16. oktoobril tuli linna piirajaile lisavägesi,lisavägesid vene [[opritšnina|opritšnikute]] väesalgana.
 
{{tsitaat|"16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda [[opritšnina|opritšnik]]uteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas [[Kiviloo piiskopilinnus|Kiviloo loss]]is Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla [[Telliskopli]] leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära."||}}
 
[[1571]]. aasta [[12. jaanuar]]il saabus piirajatele veelgi lisavägesilisavägesid koos suurte [[kahur]]ite ja [[mortiir]]idega. [[13. jaanuar]]il ehitati suure külmaga linnale veelgi lähemale [[kants]]id ja pommitasid neilt linna suurte kivikuulidega (16 ja 25 [[Nael (massiühik)|nael]]aste kuulidega), kuid tekitasid Tallinnale vähe kahju.
 
1571. aasta [[22. veebruar]]il heideti Tallinna üle [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]i teade Rootsi kuningalt [[Johan III]]-lt [[Pommeri]]st, milles teatati, et Rootsi ja Taani kuningad on sõlminud [[Stettin]]is lepingu, milles oli ka punktid, mis Tallinna linna kasuks.