Saun: erinevus redaktsioonide vahel

'''[[Keris]]''' kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud [[ahi]]) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka panna ka '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.

 

 

Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega.

Sauna[[mesi]] on okaspuu- (enamasti männi- või kadaka-) lõhnaline meesegu, millega tehakse mee[[massaaž]]i ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

 

Ka [[rahvakalender|rahvakalendris]] on saunal oma roll. Usuti, et [[hingedepäev]]al ([[2. november]]) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.

 

 

==Saunaliigid==