Johann Friedrich Herbart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
13. rida:
Herbart lahkus Köningsbergist 1933, väidetavalt tekkisid tal maailmavaatelised erimeelsused valitsusega. Oma tööd jätkas ta Göttingeni ülikoolis, kuhu jäi oma elu kaheksaks viimaseks aastaks. 1835 avaldas ta teose "Umriss von pädagogischen Vorlesungen", milles proovis ühitada oma varasemaid pedagoogilisi töid uuemate psühholoogiliste uurimustega. Oma viimase loengu pidas Herbert kaks päeva enne oma surma.
 
==HerbartinismHerbartism==
Herbarti haridusteooriat teataksetuntakse kuiherbartismi herbartinisminime all. PõhiideeksHerbartismi põhiideeks on, et õpetamises on viis etappi:
*# ettevalmistus – protsess, mille käigus uus materjal seostatakse juba varem teadaoleva infoga;
*# esitlus – uue info esitlus otseste kokkupuudete kaudu;
*# seostamine – assimilatsiooni[[Assimilatsioon|assimilatsioon]]i kaudu uue idee võrdlus varasemate ideedega ning nende erinevuste ja sarnasuste leidmine;
*# üldistamine;
*# kasutamine – uue info kasutamine sellisel viisil, et seda oleks võimalik interpreteerida igapäevaellu.
 
==Teosed==