Redaktsioon: 22. august 2017, kell 10:30 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. märts 2018, kell 01:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 904 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: == Asend Austroneesia keelte seas == Vaikse ookeani lääneosast liikuma hakanud [[polüneeslased]] asustasid umbes 300 pKr – umbes 1200 eKr (viimaseni jõuti Uus-Meremaale). Üksikutel saartel ja saarerühmadel kolonistide algselt ühtne keel muutus. Hoolimata tohututest vahemaadest on Polüneesia keelte vahel suur [[geneetiline ühtsus]]. Võrreldes teiste Austroneesia keeltega on nende [[foneetika]] ja [[süntaks]] oluliselt lihtsustunud. Järgnev skeem näitab Polüneesia keelte asendit Austroneesia keelte seas. Polüneesia keeled eraldusid teistest Austroneesia keeltest ühena viimastest rühmadest, nagu on näha tema kaugest asendist siinsel mõnevõrra lihtsustatud sugupuul. Nende asend on võrreldav [[bantu keeled\|bantu keelte]] asendiga [[Nigeri-Kongo keeled\|Nigeri-Kongo keelte]] seas. 78. rida: Tüüpilised on [[häälikusüsteem]]id, kuhu kuulub vähe [[täishäälikuid]], mis on aga "selged", ja suhteliselt vähe [[kaashäälik]]uid, mis moodustavad ühest kaashäälikust ja ühest täishäälikust koosnevaid [[silp]]e. Kõige vähem häälikuid on [[havai keel]]es (13 [[foneem]]i). Eri saarerühmade keeles on mitmesuguseid erinevusi, mille põhjal on Polüneesia keeli korduvalt püütud rühmitada. Mõne keele erijooned on omase ka mõnele teisele Austroneesia keelele. Tonga keeles muutub /a/ /i/ ees sageli /e/-ks ([[assimilatsioon]]), näiteks ''[[:wikt:fefine\|fefine]]'' 'naine' (vrd futuna ''[[:wikt:fafine\|fafine]]''); sama toimub sageli ka [[muna keel]]es, näiteks ''[[:wikt:tehi\|tehi]]'' 'meri' (vrd maoori ''[[:wikt:tai\|tai]]''). === Häälikuvastavused === Üksikutes Polüneesia keeltes on kindlate [[häälikuseadus]]te järgi muutunud põhiliselt kaasäälikud. [[Maoori keel]] on häälikuliselt kõige konservatiivsem. Φ tähistab [[helitu bilabiaalne frikatiiv\|bilabiaalset F-häälikut]], mida maoorid kirjutavad WH. [[Ülakoma]] (havai keeles ''[[ʻokina]]'') tähistab [[helitu glotaalne plosiiv\|kõrisulghäälikut]]. NG on [[heliline velaarne nasaal\|velaarne nasaal]]). W tähistab [[labialiseeritud heliline velaarne aproksimant\|bilabiaalset W-häälikut]] (nagu [[inglise keel]]es), V tähistab [[heliline labiodentaalne frikatiiv\|labiodentaalset V-häälikut]] (nagu eesti keeles): ;Polüneesia [[häälikuvastavus]]ed 115. rida: \|} (Tabeli allikas: Nevermann 1947<ref>Hans Nevermann. '' Götter der Südsee. Die Religion der Polynesier'', Stuttgart 1947.</ref>) === Polüneesia sõnavõrdlused === Sõnavõrdlused ~~järgnevad~~järgnevas tabelis näitavad Polüneesia keelte ~~omavahelisi~~vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Polüneesia keelte vaheline sugulusaste on umbes nagu [[saksa keel]]el ja [[hollandi keel]]el või nagu [[hispaania keel]]el ja [[portugali keel]]el. {\| class="wikitable" 151. rida: [[Polüneesia ajalugu]] ==~~Välislingid~~Viited== {{viited}}▼ {{Commonscat\|Languages of Polynesia\|Polüneesia keeled}}▼ == Kirjandus == [[John Lynch]]. ''Pacific Languages. An Introduction'', University of Hawaiʻi Press, Honolulu [[1998]]. * [[John Lynch]], [[Malcolm Ross]], [[Terry Crowley]] (toim). ''The Oceanic Languages'', Routledge, London ja New York [[2003]]. == Välislingid == * [http://homepages.fh-giessen.de/kausen/klassifikationen/Austronesisch.doc Ernst Kausen, Die Klassifikation des Polynesischen innerhalb der austronesischen Sprachen.] (DOC; 312 kB) ▲{{Commonscat\|Languages of Polynesia\|Polüneesia keeled}} ~~==Viited==~~ ▲{{viited}} [[Kategooria:Austroneesia keeled]]

Polüneesia keeled: erinevus redaktsioonide vahel