Redaktsioon: 28. märts 2017, kell 20:35 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. märts 2018, kell 14:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: Varangu lade [[lamav kiht\|lamab]] [[Alam-Ordoviitsium]]i ladestiku [[Pakerordi lade]]mel ja sellel [[lasuv kiht\|lasub]] [[Hunnebergi lade]]. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Tremadoci lade]]. ~~Lademet~~Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti\|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s<ref name="EE"/>. Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater\|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)\|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> [[litostratigraafiline üksus\|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis)<ref name="EE"/>. Lade [[paljandumine\|paljandub]] ntnäiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s<ref name="EE"/>. Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli [[aleuriitsavi]]<ref name="EE"/>. Kohati esineb selles ka [[püriit]]i ja [[glaukoniit]]i. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega [[liiv]].

Varangu lade: erinevus redaktsioonide vahel