Friedrich Vreemann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida:
}}
{{keeletoimeta}}
'''Friedrich Vreemann''' [[Vabadusrist|VR I/3]] ([[10. november]] [[1894]] [[Nõnova]], [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Lasva vald]], [[Võrumaa]] – [[23. märts]] [[1919]] [[Suurõ-Ruuga]], [[Rõuge vald]], Võrumaa) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kapten]]), kes langes [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[23. märts]]il.
==Elulugu==
Vreemann sündis [[Lasva vald|Lasva vallas]], [[Nõnova]] külas Hööde talus. Ta õppis [[Võru]] linnas, Võru linnakoolis, ning [[I maailmasõda|I maailmasõja]] alguses mobiliseeriti [[Venemaa Keiserlik armee|Venemaa Keiserlikku armeesse]] ja temast sai andekas sõjaväelane. I
[[Eesti rahvusväeosad]]e loomise paiku tuli Friedrich [[1917]]. aastal üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku [[Kaitseliit]]u ning määrati [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa Kaitseliidu]] pealikuks.
29. rida:
{{tsitaat|[[21. märts]]il jõudis [[Tartu]]st [[Võru]] jaama II diviisi komandandirood [[Võrumaa]] tuntuma sõjasangari, 25-aastase kapteni Vreemanni juhatusel. Meeskond oli välimuselt kirju, kuid relvastuselt tugev, sest poistel oli kolm [[Lewis (kuulipilduja)|Lewise kuulipildujat]] ja viis [[Madsen (kuulipilduja)|Madseni kuulipildujat]]. Samal päeval alustati teekonda rinde poole. Ööbiti [[Nursi]] metsavahi majas ja järgmisel päeval mindi edasi Sänna poole. [[Sänna]]l avati nende pihta aga tuli ja nad olid sunnitud taanduma. Pärast pikka lahingut vaenlane taandus ja rood võttis suuna edasi Rõugesse. Järgmisel päeval algas uus suur lahing, mille käigus Vreemann langes, läbipuurituna neljast kuulist. Õhtul saadi aga vaenlasest jagu.|{{lisa viide}}|}}
Kapten Vreemann maeti [[Pindi kalmistu]]le,
{{JÄRJESTA:Vreemann, Friedrich}}
| |||