Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
'''Pärsskiirgus''' tekib suure energiaga [[elektron]]ide pidurdumisel metallis, näiteks [[röntgenitoru]] [[anood]]is, kui elektron annab osa oma kineetilisest energiast ära röntgenikiirgust kandvatele [[footon]]itele. Pärsskiirguse [[spekter]] on pidev.
 
Kui langeva elektroni energia on piisav [[aatom]]i [[ioniseerimine|ioniseerimiseks]], siis jääb aatomi sisemisest elektronkihist lahkunud elektronist alles auk. Mingi aja pärast täidab selle augu mõni kõrgema energiaga elektron ja kaotatud energia antakse ära '''karakteristliku kiirguse''' footonina. Kuna aines [[elektronkiht]]idel olevate elektronide energia on [[kvant]]iseeritud, siis on ka tekkiva kiirguse spekter diskreetne.
 
== Avastamine ==