Redaktsioon: 15. juuli 2016, kell 10:42 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust lühend ESRP ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. märts 2018, kell 05:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
24. rida: [[Pilt:Villem Ernits.jpg\|pisi\|Villem Ernits]] ==Partei loomine== Iseseisva Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei loomine teostus 1917. aasta sügisel, Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei\|SRP]] eesti osakondade II kongressil 17.~~-20~~–20. septembril Tartus. Kuna Eestimaa [[esseerid]]e poliitiline liikumine oli tihedalt seotud Venemaa SR ning Tallinna organisatsioonis alul tugev vene element ja selle mõju, mille tagajärjel töötati eesti sotsialistide-revolutsionääride eraldumise vastu ja kuna samal vaatekohal oli suur osa parteiliikmeid, siis jäi sotsialistide-revolutsionääride partei eesti osakondade kongressil ~~1917. aastal~~ 16.~~-17~~–17. juulil 1917 Tartus iseseisva eesti partei loomise küsimus esialgu lahtiseks. Piirduti ainult partei eesti osakondade keskkomitee valimisega. ==Juhtkond ja aktivistid== Loodud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Parteisse kuulusid peale juhi [[Hans Kruus]]i, veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]], kes asutasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ning valisid Hans Kruusi [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee]] esimeheks. Eesti SRP Keskkomiteesse kuulusid: Gustav Suits jt. 1917. aasta revolutsioonisündmustes osalesid aktiivselt ka B. Maaser ja [[Tallinna Linnavolikogu]] aseesimeheks valitud [[Jakob Ümarik]]. 40. rida: Jaanuaris 1918 avaldasid esseerid ajalooliselt esimese programmilise Eesti iseseisvuse kava brošüüris "Eesti Töövabariik", autoriks Gustav Suits. Samal ajal andis Hans Kruus Nõukogude valitsuse rahvusasjade rahvakomissarile [[Jossif Stalin]]ile Petrogradis üle memorandumi Eesti iseseisvusest ja Eesti Töövabariigi loomise kavast. Stalin pidas arutelu vääriliseks üksnes nõukogude vabariigi väljakuulutamist Eestis, kuid ütles, et sellega pole kiiret. 1918. aasta alguses ilmus 5000~~-es~~ eksemplaris 16-leheküljeline brošüür pealkirja all "Eesti Töövabariik", alapealkirjaga Eesti Sotsialistide-Revolultsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse küsimuses. [[3. jaanuar]]il 1918 esitati Eesti Töörahva Nõukogu Täidesaatvale komiteele saatkonna kaudu, millesse kuulusid Gustav Suits, Johannes Semper ja Jaan Kärner, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse asjus, milles pooldati Eesti riiklikku iseseisvust, mitte aga Sotsiaaldemokraatide ~~poolt~~ propageeritavat ühist riiki [[Nõukogude Venemaa]]ga. 4. jaanuaril [[ESRP Keskkomitee]] koosolekul otsustatime koalitsioon enamlastega lõpetada, sest juba selle ajani umbes paarinädalaliselgi koostöö ajal oli selgunud, et sotsialistid-revolutsionäärid ei suuda avaldada enamlastele pea mingit nimetamisväärset mõju, kuna aga viimased kasutavad koalitsiooni, et oma partei [[diktatuur]]i näidata töörahva valitsusena. ==Asutava Kogu valimised== 53. rida: [[1919. aasta maareform]]iga esseeride kandepind ahenes, [[1920]]. aasta märtsis ühinesid esseerid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist eraldunud vasakäärmuslastega, moodustades poolkommunistliku [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei\|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]] (“isesotsid”), mille keskkomitee esimeheks valiti Hans Kruus. [[I Riigikogu]]s ([[1920]]–[[1923]]) oli iseseisvatel sotsialistidel 11 kohta. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei\|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTP-s. See õnnestuski [[1922]]. aasta aprillis, kui [[EISTP]] muutus EKP käsualuseks. ==~~Välislingid~~Vaata ka== * Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei\|Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Partei]]▼ Hans Kruus, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485 Murdekuudel 1917—18], Loomingust nr. 9/1933▼ ==Kirjandus== Hugo Raudsepp "Sotsialistide-revolutsionääride partei Eesti osakondade esimene kongress Tartus" (1917; kordustrükk kogumikus "Nüüd ma tahan mõõka tõsta", Tartu: Ilmamaa, 2012, lk ~~80-87~~80–87) * Hugo Raudsepp "Iseseisva Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei loomise mõte" (1917; kordustrükk kogumikus "Nüüd ma tahan mõõka tõsta", Tartu: Ilmamaa, 2012, lk ~~88-94~~88–94) ==~~Vaata ka~~Välislingid== ▲Hans Kruus, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485 Murdekuudel ~~1917—18~~1917–18], ~~Loomingust~~Looming nr. 9 / 1933 ▲ Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei\|Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Partei]] [[Kategooria:Eesti erakonnad]]

Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei: erinevus redaktsioonide vahel