Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
50. rida:
Bütsants saavutas suurima territoriaalse ulatuse [[Justinianus I]] valitsusajal ([[527]]–[[565]]), kes vallutas tagasi suure osa endise [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] aladest. Seejärel riik mõnevõrra nõrgenes, kuid [[Herakleios I]] valitsemisperioodil ([[610]]–[[641]]) viidi läbi ulatuslikud [[sõjavägi|sõjaväe]] ja haldusreformid (uuteks [[haldusüksus]]teks said [[Teema (haldusüksus)|teemad]]) ning [[riigikeel]]ena võeti kasutusele [[kreeka keel]] ([[ladina keel]]e asemel).<ref>Ostrogorsky (1969), lk 105–107, 109; Norwich (1998), lk 97; Haywood (2001), lk 2.17, 3.06, 3.15.</ref>
Riik eksisteeris [[4. sajand]]ist kuni aastani [[1453]] – ligi 1000 aastat kauem kui [[Lääne-Rooma keisririik]]. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma [[majandus]]e, [[kultuur]]i ja sõjaväelise tugevuse poolest [[Euroopa]] mõjukamate riikide hulka, seda vaatamata ebaedule ja territooriumite kaotusele [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia]] ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõdade]] käigus. Impeerium taastus tagasilöökidest [[Makedoonia dünastia]] valitsemise ajal aastatel 867–1056 ning muutus 10. sajandi lõpus uuesti silmapaistvaks suurvõimuks [[Vahemeri|Vahemere]] idakaldal, konkureerides ülemvõimu pärast [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]].
Pärast aastat [[1071]] kaotas Bütsants suurema osa oma [[Väike-Aasia]] territooriumist [[Seldžukkide dünastia]]le. Komnenoste dünastia ajal suutis riik 12. sajandil mõneks ajaks oma domineeriva positsiooni tagasi võita, kuid pärast [[Andronikos I Komnenos]]e surma 1185. aastal sai alguse impeeriumi uus allakäik. Riigile sai saatuslikuks [[Neljas ristisõda]], mille käigus Konstantinoopol vallutati ja Bütsants jagati mitmeks väikeriigiks.
| |||