Tuumaelektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
[[Pilt:Nuclear Power Plant Cattenom.jpg|thumb|Tuumaelektrijaam [[Prantsusmaa]]l [[Cattenom]]is]]
'''Tuumaelektrijaam''' (lühend '''TEJ''')
Esimest korda toodeti [[tuumareaktor]]i abil saadud soojusenergiast elektrienergiat [[20. detsember|20. detsembril]] [[1951]] [[USA]]s [[Idaho]]s.
Esimene tuumaelektrijaam – [[Obninski tuumaelektrijaam]] – alustas tööd [[27. juuni]]l [[1954]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] [[Kaluga oblast]]is [[Obninsk]]is, ent esimene, mis oli tööstusliku võimsusega — [[Calder Halli tuumaelektrijaam]] [[Sellafield]]is.
2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit<ref>[http://www.iaea.org/programmes/a2/ Latest news related to pris and the status of nuclear power plants IAEA PRIS kodulehel]</ref>, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on
Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti.
19. rida:
==Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud==
*Tuumakütuse jäägid on [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]], kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu
*Tuumaelektrijaamad on ohtlikud [[riigikaitse]]liselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
*Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus [[Tšernobõli tuumaelektrijaam]]as ja [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus|Fukushima tuumajaamas]] toimunud õnnetuste tagajärjel.
*Traditsiooniliselt
*Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta [[ökosüsteem]]i energiabilanssi ning rikkuda [[ökoloogiline tasakaal|ökoloogilist tasakaalu]].
| |||