Redaktsioon: 1. veebruar 2016, kell 15:11 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust →‎Välislingid: surnud välislink ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2018, kell 14:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 714 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Barbara kalmistu''' (ka ''Püha Barbara kalmistu'') oli vanim [[Tallinna linnamüür]]i taha tekkinud [[surnuaed]]. Kalmistu, mida ümbritsesid linnakodanike aiad, oli olemas juba hiljemalt 1379. aastal. Kalmistu ala oli suur, see ulatus umbkaudu nüüdse [[Pärnu maantee]] ja Roosikrantsi tänava nurgast kuni [[Wismari tänav]]ani. 1996. aastal arheoloogilisi ~~väljakevamisi~~väljakaevamisi ~~läbi viinud~~teinud [[Vladimir Sokolovski]]: ~~hinnangul-~~"Tõenäoliselt on kalmistu rajatud siia 14. sajandi keskpaiku, veidi peale [[Jüriöö ülestõus]]u. Pole välistatud, et esimesed matused ongi nende päevade sõjaliste kokkupõrgete ohvrite omad. Viimased matused on dateeritud 1710. aastaga, kui Tallinn kapituleerus [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]] Vene vägedele. Seejärel matmine lõpetati." Linna lõunakülje kaitse korraldati ümber 1535. aastal, suleti [[Harjuvärav]] ja selle eesväravakompleksist ehitati [[barbakaan]]. Arvatavasti lammutati samal ajal ka [[Barbara kabel]], sest see võinuks pakkuda võimalikule linna piiravale vaenlasele varju. Kalmistu jäi linna vaesemate inimeste ja ümbruskonna külade matmispaigana püsima. 17. sajandi alguses maeti sinna palju [[katk]]uohvreid, [[Pühavaimu kirik]]u pastori Georg Mülleri jutluse käsikirja ääremärkuses on mainitud, et 1601~~-1603~~.–1603. aasta katku ajal oli Roosikrantsi kalmistule kaevatud üheksa suurt ja üks väike haud, kuhu oli maetud 11 130 inimest. 17. sajandi lõpus aga maeti kalmistule ~~1695–1697~~1695.–1697. aasta ikaldustele järgnenud nälja ohvreid. Viimati maeti Barbara kalmistule hulgaliselt ~~1710–12~~1710–1712, kui Vene vägede vallutuste järel oli Tallinnas taas katkupuhang. Pärast Vene 1772. aasta ukaasi oli linna külje all olevale kalmistule matmine keelatud, kuid tõenäoliselt jätkati vähesel määral kalmistule matmist. Roosikrantsi tänav on ka kandnud Barbara tänava nime. Praeguse nime on tänav arvatavasti saanud pisut kaugemal paiknenud linna tähtsaimale hukkamispaigale, nn [[Jeruusalemma mägi\|Jeruusalemma mäele]] ([[Võllamägi\|Võllamäele]]) viiva tee järgi – hukatavaga kaasas olnud mungad olevat lugenud [[roosikrants]]i abil hukatava hinge päästmiseks palveid. Ka järgmine mäepoolne tänav, [[Vaestepatuste tänav]] (praegu on ametlikult tänavate nimekirjast kustutatud, kuid selle trass on osaliselt alles), sai oma nime hukkamisele viidavate järgi. Praegu on endise Barbara kalmistu ja kabeli ala valdavalt hoonestatud. ==Väljakaevamised== Barbara kalmistu kohal on läbi viidud arheoloogilisi väljakaevamisi [[1988]]–[[1990]], [[1995]]. ja [[1996]]. aastal. Viimase väljakaevamiste käigus 1996. aastal avastati kalmistu servast umbes 70 m kaugusel kolm luustikku. Kalmistu kohal ~~neli~~nelja hooaja ~~hooaega~~jooksul ~~läbiviidud~~tehtud ~~kaevanduste~~kaevamise ja ~~puhastamiste~~puhastamise käigus avastati umbes 2500 üksikmatust, lisaks poolteist tuhat luustikku ühishauas ja arvatavasti sama palju hilisemate matustega lõhutud luustikku. ~~==Kirjandus==~~ "Barbara kalmistu". - [[Entsüklopeedia Tallinn]] 1 (A-M). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2004. Lk 34▼ ==Vaata ka== [[Barbara kabel]] ==~~Viited~~Kirjandus== ▲*"Barbara kalmistu". -– [[Entsüklopeedia Tallinn]] 1 (~~A-M~~A–M). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2004. Lk 34 ~~{{viited}}~~ {{koord}}

Barbara kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel