Redaktsioon: 20. november 2017, kell 00:06 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2018, kell 10:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust P embrüode > embrüote Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Fibroblast''' on [[Ekstratsellulaarne maatriks\|ekstratsellulaarset maatriksit]] ja [[kollageeni]] sünteesiv [[rakk]] <ref name="rLh29" />. Eritatavad ained on loomse koe tugistruktuuri osad, jamis omavad keskset tähtsust haavasulgumises. Fibroblastid on kõige arvukamad [[Sidekude\|sidekoe]] rakud loomades. [[Pilt:NIH 3T3.jpg\|pisi\|Hiire embrüonaalsed fibroblastid]] ==Taust== Fibroblastid ja [[fibrotsüüdid]] on sama raku kaks vormi. Fibroblastid ja fibrotsüüdid on seotud sidekoe [[metabolism]]i ja korrashoiuga, kusjuures fibroblastid on koe korrashoiu ja [[metabolism\|metabolismi]] seisukohalt aktiivsemad, fibrotsüüdid vähemaktiivsemad rakud. ~~Hetkel~~Seni on tendents kutsuda mõlemat rakutüüpi fibroblastideks, kusjuures sõnalõpp “blast” viitab tüvirakule või aktiivses ainevahetuse faasis olevale rakule. Fibroblastid on morfoloogiliselt heterogeensed, omades palju ~~erinevaid~~eri kujusid ja vorme vastavalt raku asukohale ja tegevusele. Kuigi morfoloogiliselt raskesti eristatavad, võivad ektoopiliselt siirdatud rakud säilitada informatsiooni varasema asukoha ja päritolukoe kohta vähemalt mõne generatsiooni vältel. See võib viia komplikatsioonideni, kui rakkude käitumine on ~~ümbritsevast~~ümbritseva ~~koest~~koe omast erinev. Fibroblastidega samasse rühma kuuluvad ka [[Kõhr\|kõhre]] ja [[luukude\|luukoe]] rakud. Ühine on neil kollageense materjali eritamine keskkonda. Samuti kuuluvad siia rasvarakud ja silelihasrakud. Eriline nende rakkude puhul on nende omadus muundunda ühest rakutüübist teise, kusjuures kõige muundumisvõimelisem on fibroblast, mis võib muunduda nii luu-, kõhr-, rasv- ja silelihaskoe rakuks. See avaldub näiteks haavade korral, kus [[Epiteelkude\|epiteelis]] paiknevad fibroblastid omandavad silelihaskoele omaseid tunnuseid ning aitavad haava koos hoida või kinni tõmmata. 25. rida: Erinevalt keha õõnsusi vooderdavast epiteelkoest ei moodusta fibroblastid lamedaid rakukihte ega ole polaarselt kinnitunud ühelegi [[Basaalmembraan\|basaalmembraanile]], kuigi nad võivad teatud situatsioonides panustada basaalmembraani koostisosadesse. Selle näiteks on subepiteliaalsed müofibroblastid soolestikus, mis võivad sekreteerida α-2 ahelat kandvat [[Laminiinid\|laminiini]] komponenti, mis puudub ainult soolepiirkondades, kust puuduvad ka müofibroblastid. Fibroblastid võivad samuti migreeruda üksikute rakkudena üle söötme, erinevalt epiteeli rakkudest. Kui epiteeli rakud moodustavad organismi katva kihi, siis on fibroblastid ja temaga seotud sidekude see, mis moodustavad suurosa organismi tugistruktuuridest, sealhulgas luud, kõhred ja muud. Fibroblasti eluiga, mõõdetuna ~~kanaembrüodes~~kanaembrüotes, on 57 ± 3 päeva.<ref name="eDhhh" /> ==Haigused== Tavalisim fibroblastidega seotud haigus on [[fibroos]], mille käigus tavaliselt armkude moodustav protsess ladestab liigselt armkude keha ~~erinevatesse~~eri piirkondadesse. See protsess, kuigi ise mitte abnormaalne, võib põhjustada komplikatsioone ja tüsistusi, kui armkude ladestub liigsel hulgal või vales kehapiirkonnas. Selle näiteks on maksa fibroos, mis on esimene samm [[Maks\|maksa]] funktsioonide peatumises. Kuna sidekude ei suuda asendada maksakoe funktsioone, viib see lõpuks [[Maksapuudulikus\|maksapuudulikkuseni]]. On aga ka näidatud, et see protsess on mõnevõrra pöörduv, mis on põhjustanud uuringu antifibrootiliste ravimite väljatöötamiseks.<ref name="LhAr5" /> Hüpertroofiline armistumine on protsess, mille käigus fibroblastid toodavad liigselt kollageeni ning põhjustavad seega muust koest kõrgenenud, kollageenirikka, koloreerunud armi. Selle protsessi puhul on määravaks mehaaniline stress. On näidatud, et regulaarse mehaanilise stressi puhul on fibroblastidel tendents sünteesida rohkelt kasvufaktoreid ja üle minna hüpertroofilist armkude põhjustavaks rakuks.<ref name="4QAVg" /> 35. rida ⟶ 34. rida: Samuti on näidatud, et suitsetamine kahjustab kopsude endoplasmaatilist retiikulumi ülal hoidvaid kopsu fibroblaste. Suitsuekstraktiga töödeldud hiirte kopsu fibroblastides muutus [[Redoksreaktsioon\|redoksreaktsioonide]] regulatsioon ning rakud suunati [[apoptoos]]i. Fibroblastide ja seega ka endoplasmaatilise retiikulumi kadumine põhjustab koe kokkuvarisemist ja sellega seotud terviseriske.<ref name="zubkc" /> ==~~Teised~~Muu ~~kasutused~~kasutus== Hiire embrüonaalseid fibroblaste (MEF) kasutatakse tihti toiterakkudena (toodavad tüvirakkude jaoks signaalmolekule) inimese embrüonaalsete tüvirakkude uuringutes. Hiljuti on hakatud MEFe asendama söötmega. Eeliseks on täpselt defineeritud ainete kogused, mis on tuletatud ainult inimese vastavatest ainetest. Selle eeliseks on potentsiaalsete saastete ja tundmatutest kogustest tulenevate vigade vältimine.

Fibroblast: erinevus redaktsioonide vahel