René Guénon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
[[Pilt:Rene-guenon-1925.jpg|pisi|René Guénon]]
'''René Jean Marie Joseph Guénon''' (tuntud ka islamipärase nimega '''Sheikh 'Abd al-Wahid Yahya''';
== Elulugu ==
9. rida ⟶ 8. rida:
Aastal [[1907]] siirdus [[Pariis]]i, kus liitus mitmete põrandaaluste kultuuriliikumistega, nagu [[teosoofia]], [[spiritualism]], [[okultism]], [[gnostitsism]] ja hinduistliku šivaiitide koolkonnaga.
Neil aastail toimus tema lähenemine [[islam]]ile, [[kristlus]]ele ja [[budism]]ile. Tema esialgne kokkupuude budismiga
Aastal [[1912]] sai temast rootsi maalija [[Ivan Aguéli]] õhutusel
René Guénon
uurija, kellele usund on vaid pelk uurimisobjekt, vaid kui “ärganu” ja “usklik”, kelle
jaoks religioon ja äärmuseni käsitatud religioossus on ainuvõimalik eksisteerimisviis.
Guénoni raamatud levisid tema eluajal vähe ja ta lahkus Euroopast juba 1930. aastal.
René Guénon
Guénon'i on seostatud ka [[konservatiivne revolutsioon|konservatiivse revolutsiooni]] mõttevooluga.
24. rida ⟶ 23. rida:
== Õpetus ==
*Guénon peab tähtsaks traditsioonilisi õpetusi ja nende lähteks olevat maailmataju. Et Lääne liberalism rajaneb ainuüksi traditsiooni salgamisel, siis mõistagi näeb ta vaenlast kõiges ja kõigis, mis põhineb traditsioonil. Kõik see, mis peab reaalseks püsivaid ja absoluutseid alusprintsiipe, muutub tahes-tahtmata “vaenlase kujuks”.
*'''Arenemisõpetuse kriitika''':
*'''Tsüklite õpetus''': reaalsus avaldab ennast tsükliliste protsesside kaudu, iga asi, olles ammendanud oma olemuslikud sisemised võimalused, lõpeb ja tema asemele ilmub reaalsuse olemuslikest võimalustest teine asi. Inimühiskondki areneb tsükliliselt, tsükli alguspunktis valdavad [[kultuur]]is olemuslikud ja vaimsed kvaliteedid, kõik see, mida [[Aristoteles]]e filosoofias piiritleb mõiste ''forma''; [[religioon]] domineerib, asjadel ja sündmustel on suuresti sümboolne ja vaimne tähendus; tsükli lõpus hakkab valdama materialism, religioon minetab mõju, inimesed “upuvad” üleni ainesse (see on Aristotelese ''materia''), see tingib [[loodusteadus]]te ja [[tehnika]], tootmise ja tarbimise ohjeldamatu arengu, nagu me seda tänapäeval kõikjal näeme. Tsükkel lõpeb siis, kui sellesuunaline areng on ammendanud mateerias peituvad võimalused ja viinud tsivilisatsiooni mateeria “põhjani”. Kuid kaugema mineviku kogemus näitab, et on võimalik “tagasipöördumine” — enne lõplikku lõppu algab uus arengutsükkel, ärganud vaimsus, religioon ja metafüüsiline tunnetus loovad vana materiaalse tsivilisatsiooni varemetele uue: sama moodi, nagu allakäinud antiigi varemetele lõi [[kristlus]] keskaja [[tsivilisatsioon]]i.
31. rida ⟶ 30. rida:
*Ida metafüüsika (eesti keeles 1997)
*Islami esoterism
*Lindude keel (
*Märkusi kosmiliste tsüklite õpetuse kohta
*Loomine ja manifestatsioon
==Välislingid==
|