Redaktsioon: 14. veebruar 2017, kell 01:42 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:15a7:9aab:5a80:364a (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2018, kell 18:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2007}} [[Pilt:Rene-guenon-1925.jpg\|pisi\|René Guénon]] '''René Jean Marie Joseph Guénon''' (tuntud ka islamipärase nimega '''Sheikh 'Abd al-Wahid Yahya'''; ([[15. november]] [[1886]] [[Blois]], [[Prantsusmaa]] – [[7. jaanuar]] [[1951]] [[Kairo]]) oli prantsuse [[Traditsionalism\|traditsionalistlik]] kirjanik. Võrdlevas usundiloos paigutatakse ta kõrvuti uurijatega nagu [[Ananda Coomaraswamy\|Ananda K. Coomaraswamy]] ja [[Mircea Eliade]]. ~~usundiloos paigutatakse ta kõrvuti uurijatega nagu [[Ananda Coomaraswamy\|Ananda K. Coomaraswamy]] ja [[Mircea Eliade]].~~ == Elulugu == 9. rida ⟶ 8. rida: Aastal [[1907]] siirdus [[Pariis]]i, kus liitus mitmete põrandaaluste kultuuriliikumistega, nagu [[teosoofia]], [[spiritualism]], [[okultism]], [[gnostitsism]] ja hinduistliku šivaiitide koolkonnaga. Neil aastail toimus tema lähenemine [[islam]]ile, [[kristlus]]ele ja [[budism]]ile. Tema esialgne kokkupuude budismiga tekitas temas arusaama, et budism on vaid moonutatud arusaam [[hinduism]]ist. Hiljem kokku puutudes [[Ananda Coomaraswamy]] ja [[Marco Pallis]]ega sai ta selgeks budismi tegeliku olemuse ning hindas ümber oma varasemad seisukohad budismi kohta. Aastal [[1912]] sai temast rootsi maalija [[Ivan Aguéli]] õhutusel ~~islami järgija~~islamijärgija. René Guénon ei esinenud mitte kui akadeemiline uurija, kellele usund on vaid pelk uurimisobjekt, vaid kui “ärganu” ja “usklik”, kelle jaoks religioon ja äärmuseni käsitatud religioossus on ainuvõimalik eksisteerimisviis. Guénoni raamatud levisid tema eluajal vähe ja ta lahkus Euroopast juba 1930. aastal. René Guénon oli aktiivne [[metafüüsika]] pooldaja. Ta uuris ja tegeles ka kultuuride ~~vördleva~~võrdleva analüüsiga. Guénon käsitleb Läänt kui metafüüsika suhtes "kurti" ja "pimedat" [[tsivilisatsioon]]i. Ta pidas mõttetuks kasutada eristavat lähenemist ~~möistetele~~ mõistetele ''filosoof'' ja ''mõtleja''. Guénon'i on seostatud ka [[konservatiivne revolutsioon\|konservatiivse revolutsiooni]] mõttevooluga. 24. rida ⟶ 23. rida: == Õpetus == Guénon peab tähtsaks traditsioonilisi õpetusi ja nende lähteks olevat maailmataju. Et Lääne liberalism rajaneb ainuüksi traditsiooni salgamisel, siis mõistagi näeb ta vaenlast kõiges ja kõigis, mis põhineb traditsioonil. Kõik see, mis peab reaalseks püsivaid ja absoluutseid alusprintsiipe, muutub tahes-tahtmata “vaenlase kujuks”. '''Arenemisõpetuse kriitika''': ~~Maisus~~maisus ja inimese elu ei ole taandatav evolutsiooniks ja arenemiseks. Näiteks ei ole suudetud leida arengut kunstis ja eetikas, reaalsuse nähtumuslikud vormid teisenevad teatud tsükliliste seaduspärade taustal, kuid põhikvaliteedid püsivad; ka loodusseadused ei arene, neil on vaid üldisemaid ja konkreetsemaid avaldumisvorme. '''Tsüklite õpetus''': reaalsus avaldab ennast tsükliliste protsesside kaudu, iga asi, olles ammendanud oma olemuslikud sisemised võimalused, lõpeb ja tema asemele ilmub reaalsuse olemuslikest võimalustest teine asi. Inimühiskondki areneb tsükliliselt, tsükli alguspunktis valdavad [[kultuur]]is olemuslikud ja vaimsed kvaliteedid, kõik see, mida [[Aristoteles]]e filosoofias piiritleb mõiste ''forma''; [[religioon]] domineerib, asjadel ja sündmustel on suuresti sümboolne ja vaimne tähendus; tsükli lõpus hakkab valdama materialism, religioon minetab mõju, inimesed “upuvad” üleni ainesse (see on Aristotelese ''materia''), see tingib [[loodusteadus]]te ja [[tehnika]], tootmise ja tarbimise ohjeldamatu arengu, nagu me seda tänapäeval kõikjal näeme. Tsükkel lõpeb siis, kui sellesuunaline areng on ammendanud mateerias peituvad võimalused ja viinud tsivilisatsiooni mateeria “põhjani”. Kuid kaugema mineviku kogemus näitab, et on võimalik “tagasipöördumine” — enne lõplikku lõppu algab uus arengutsükkel, ärganud vaimsus, religioon ja metafüüsiline tunnetus loovad vana materiaalse tsivilisatsiooni varemetele uue: sama moodi, nagu allakäinud antiigi varemetele lõi [[kristlus]] keskaja [[tsivilisatsioon]]i. 31. rida ⟶ 30. rida: Ida metafüüsika (eesti keeles 1997) Islami esoterism Lindude keel (~~Vikerkaar”~~Vikerkaar nr 5–6, 1996) Märkusi kosmiliste tsüklite õpetuse kohta Loomine ja manifestatsioon. ==Välislingid==

René Guénon: erinevus redaktsioonide vahel