Tallinna Linnateater: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida:
{{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}}
[[Pilt:Lai tänav 23 hoone etik.JPG|pisi|Linnateatri sissepääs
Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja [[Voldemar Panso]], moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks '''
[[1966]]. aastast alates sai teatri pealavaks [[Salme kultuurikeskus]] [[Kalamaja]]s. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile Lai 23 asuv maja, mida praegu tuntakse Linnateatri peahoonena ning mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind.
38. rida:
Järgmiseks uueks teatrisaaliks sai omapärane Põrgulava, mis avati [[1997]]. aastal külalislavastaja [[Adolf Šapiro]] loodud "Kolmekrossiooperiga".
[[Pilt:Tallinna hobuveski, 14.-18.saj.jpg|pisi|left|[[Tallinna hobuveski]]t kasutab Linnateater alates 2003. aastast
27. märtsiks [[1999]], [[rahvusvaheline teatripäev|rahvusvaheliseks teatripäevaks]] avas Linnateater pidulikult oma uue maja. Uues majatiivas leidub ka kaks teatrisaali – pisike ja hubane Kammersaal ning Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik, Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Oma suurusest hoolimata on mänguruum üles ehitatud kui ''black-box'', samuti on ta varustatud hea valguspargi ja uusima lavatehnikaga. Taevalava avas vahetult enne 2000. aasta saabumist [[William Shakespeare]]’i "Hamlet" Elmo Nüganeni lavastuses. 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik – 14. sajandist pärit [[Tallinna hobuveski|Hobuveski]], mis asub aadressil Lai 47. Uue mängupaiga avalooks sai [[Jaanus Rohumaa]] luulelavastus, mis põhineb [[Doris Kareva]] luulekogul "Mandragora".
51. rida:
Teatri peanäitejuht [[Elmo Nüganen]] on Eesti hinnatumaid lavastajaid, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt [[William Shakespeare]]'i "Romeo ja Julia", [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]’ "[[Kolm musketäri]]" ja "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", [[Anton Tšehhov]]i "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", [[Fjodor Dostojevski]] "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", [[Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde ja õigus") on olnud Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka festivalidel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud loonud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad.
Koosseisulise lavastajana on Linnateatris töötanud Jaanus Rohumaa (1992–2009), [[Eva Klemets]] (2004–2006) ja [[Mart Koldits]] (2004–2008). Jaanus Rohumaa fookuseks oli enamasti uuem dramaturgia. Ta on lavale toonud nii [[Tom Stoppard]]i, [[Martin McDonagh]]<nowiki/>i, [[Thomas Mann]]i, [[David Storey]], [[Evelyn Waugh]]<nowiki/>i kui ka Jaan Tätte näidendeid ning lavastanud luuletaja Doris Kareva loomingut. Olulisel kohal on ka improvisatsioonilise meetodiga loodud lavastused ja tema enda kirjutatud näidendite lavaversioonid.
Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli [[Frank McGuinness]]i "Et keegi mind valvaks", mis esietendus 2003. aastal. Sellega avati ühtlasi Linnateatri uus mängupaik – [[Köismäe torn]]. Mart Kolditsa töötlus [[Viktor Pelevin]]i romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt.
59. rida:
2015. aastal asus peakunstnikuna ametisse [[Reet Aus]].
Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 31 näitlejat, 3 lavastajat ja peakunstnik
== Viited ==
72. rida:
* [https://www.youtube.com/user/Linnateater Tallinna Linnateater Youtube'is]
* [https://www.instagram.com/linnateater/ Tallinna Linnateater Instagramis]
* [http://linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja Tallinna Linnateatriga seotud
[[Kategooria:Tallinna Linnateater| ]]
| |||