Kiikla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kohtla vald→Toila vald
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Kiikla.JPG|thumb|Kunagise Kiikla mõisa peahoone 2007. aasta detsembris.]]
'''Kiikla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kiekel'') oli [[rüütlimõis]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Mõis paiknes tänapäeva [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Toila vald|Toila valla]] territooriumil.
 
5. rida:
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Kiikla mõisa peahoone eest.jpg|pisi|left|Kiikla mõisa peahoone 2014. aastal.]]
Kiikla küla kuulus [[15. sajand]]i lõpust [[Hastfer]]itele. On teada, et [[Odert Johann von Hastfer]]i isa suri [[1568]]. aastal [[Moskva]]s vangistuses, misjärel hoiti poega sealsamas kinni veel 8 aastat. Vabanedes naasis Odert Johann Kiiklasse, kus asutas mõisa, mille suurus oli esialgu 2 [[adramaa]]d. Kiikla mõisa esmamainiti [[1601]]. aastal.<ref name="MTÜ">[http://www.opengate.ee/ajalugu.html MTÜ Avatud Värav]</ref>
 
Mõisale võetud võlgade tõttu läks mõis [[17. sajand]]i lõpul [[Heinrich von Rosen]]i kasutusse. [[Johann Heinrich von Hastfer]] loovutas [[1698]]. aastal mõisa võlgade katteks [[Karl Ludvig von Taube]]le, kuid [[Eestimaa kindralkuberner]]i otsusega [[1712]]. aastast läks mõis siiski Rosenitele, kelle valdusse jäi mõis [[1795]]. aastani.<ref name="MTÜ"/>
 
Aastatel 1780–1790 töötas mõisas koduõpetajana saksa päritoluga eesti kirjamees [[Friedrich Gustav Arvelius]]. Osaliselt Kiiklas oleku ajal kirjutas ta eestikeelsed raamatud "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat I-II" ([[1782]], [[1787]]) ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat ([[1790]]). Arveliuse ajal avati Kiikla mõisas koduteater, kus mängiti nii lastele kui täiskasvanutele. Eestikeelse koduteatri tegevus Kiiklas [[18. sajand]]i lõpul oli märkimisväärne, sest [[Tallinn]]as avati esimene saksakeelne teater [[1784]]. aastal [[August von Kotzebue]] organiseerimísel. Tänu Kotzebuele toimus teatritegemine ka Kiiklas, kuna mõisa selleaegne omanik [[Friedrich Gustav von Rosen]] oli KotzebuegaKotzebue hea tuttav. Mõisa koduteatris esmalavastati Kotzebue näidend "Eremiit". <ref name="MTÜ"/>
 
[[6. märts]]il [[1853]] ostis Kiikla mõisa avalikul müügil kindral [[Alexander Ferdinand von Essen]]. [[7. september|7. septembril]] [[1856]] müüs ta mõisa 69 200 [[hõberubla]] eest [[Georg Gotthard von Dehn]]i lesele [[Marie von Dehn|Marie]]le. Marie loovutas mõisa järgmisel aastal oma pojale [[Alexander Adolf von Dehn]]ile, kes suri 7. septembril [[1895]] ja mõisa päris tema ema Marie. Marie suri [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1897]] ning mõisa pärisid<ref name="EHA"/>
*poja [[Otto Trofim von Dehn]]i lesk Elisabeth Ulricke ja poeg [[Heinrich von Dehn]], kumbki 1/4 osas;
*poja [[Georg Joachim von Dehn]]i neli last: Georg, Elisabeth, Alexander ja Vassili, igaüks 1/16 osas;
*poja [[Rudolf von Dehn]]i kolm last: Georg, Rudolf ja Marie, igaüks 1/12 osas.
 
[[Pilt:Kiikla mõisa tuuleveski.jpg|pisi|Mõisa tuuleveski.]]
Pärijad leppisid omavahel kokku ja [[13. september|13. septembril]] [[1900]] sai Kiikla mõisa endale Marie von Dehni poeg, [[piiritus]]evabrikant Heinrich von Dehn, [[Peterburi]]s tegutseva ettevõtte [[Bollmann & Co]] omanik. Mõisa väärtuseks hinnati 204 000 [[rubla]]. Heinrich suri [[17. märts]]il [[1919]]. Mõisa pärisid tema lesk Sophie Lidia Magda 1/5 osas, tema alaealised lapsed lapsed Nikolai, Heinrich ja Otto igaüks 1/5 osas ning Gisela Marie ja Magdalena kumbki 1/10 osas. Kuigi [[1919. aasta maareform|maaseadus]]e järgi omandas mõisa [[Eesti Vabariik]] 1919. aastal, riigistati see [[15. juuni]]l [[1925]]. <ref name="EHA">[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16930&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=kiikla&kinnistud_nr=56 Ajalooarhiiv]</ref>
 
29. rida:
Üle [[auring]]i asuvad [[ait]], [[tall]]-[[tõllakuur]] ja muud kõrvalhooned.<ref name="Mõisaportaal"/>
 
Mõisakeskuses on olnud kolm [[tiik]]i. Regulaarpargi idapoolses servas olnud tiigi jagas kahte ossa sellest üleviiv sild. Sild oli parki läbiva [[allee]] jätkuks. Allee kulges mööda härrastemaja telge ja lõppes nn. peekri- või karika[[paviljon]]iga. KaasajalTänapäeval on nii tiik, sild kui ka paviljon hävinud, küll on aga säilinud pargitee. Endise mõisa härrastemaja taga on säilinudalles [[pärn]]aallee. Kahest Kiikla mõisa viinavabriku juures olevast tiigist on säilinud vabrikupoolne, suurem tiik. Viinavabrik ise on kaasajalnüüdseks varemeis.<ref name="MTÜ"/>
 
<gallery>