Redaktsioon: 14. august 2017, kell 13:43 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. veebruar 2018, kell 13:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:LG refrigerator interior.jpg\|pisi\|Vaade külmkappi]] [[Pilt:Refrigerator-cycle.svg\|pisi\|Kompressorkülmuti tööskeem:<br> '''A''' − välisruum, '''I''' – soojusisolatsioon (tagasein), '''B''' – külmkamber; <br> 1 – jahuti, 2 − drosselventiil,<br> 3 − aurusti, 4 − kompressor]] [[File:Frigorifero Ignis componenti.JPG\|pisi\|Külmiku tagaküljel on näha jahuti siugtoru ja kompressor (all)]] '''Külmkapp''' ehk '''külmik''' on [[külmuti]], mida kasutatakse toiduainete hoidmiseks ja säilitamiseks madalal temperatuuril.<ref name="ÕS">[[Eesti õigekeelsussõnaraamat\|ÕS]]</ref> Külmkappide alaliigid on kombineeritud külmikud ja sügavkülmikud. Kombineeritud külmikutes on väheldane sügavkülmkamber (jääkamber) külmkambri all või kohal. Püsivalt madala temperatuuri hoidmiseks eemaldatakse (sügav)külmkambrist üleliigne soojus. Seda on võimalik teha mitmel põhimõttel, kuid majapidamiskülmikutes on üldiselt kasutusel aurukompressoriga jahutusseadmed ehk aurukopressorkülmutid. Seda tüüpi seadmeid hakati tootma juba 1930. aastail. 13. rida: [[Külmaaine]]na kasutatakse mõnikord [[isobutaan]]i; see asendab alates 1994. aastast keskkonnaohtlikke külmaaineid, sealhulgas [[freoon]]i. Isobutaan aurustub normaalrõhul (760 mm Hg) –11,7 ºC juures: Rõhu alandamisel, s.t alarõhu tekitamisel alaneb ühtlasi aurustumistemperatuur (näiteks 400 mm Hg korral umbes 30 miinuskraadini). Isobutaan on tuleohtlik, kuid selle kogus on külmikus väga väike – 15–70 g. Igas kompressioonkülmutis on [[kompressor]] (kokku ehitatud [[elektriajam]]iga), [[jahuti]] ([[kondensaator (soojustehnika)\|kondensaator]]), [[Drossel (hüdrotehnika)\|drosselventiil]] ja [[aurusti]]. Elektrimootoriga käitatav kompressor paneb külmaaine seadmes ringlema. Külmaaine saabub kompressorisse külmkambris paiknevast aurustist. Kompressor surub külmaaine auru kokku sedavõrd, et selle temperatuur tõuseb umbes +50 kraadini (kompressori käitamiseks antav elektrienergia muundub siin soojuseks). Kokkusurutud aur läbib jahuti (kondensaatori), milleks on mitmemeetrine siugtoru kapi tagaseinal, väljaspool külmkambrit. Jahutis külmaaine kondenseerub (muutub vedelikuks), andes seejuures ümbritsevasse ruumi ära külmkambrist eemaldatud ja kompressorist saadud soojuse ning torust väljub vedelik, mis on jahtunud 15–20 kraadi võrra. See vedelik surutakse läbi drosselventiili – pika peenikese toru. Drosselist külmkambri jämedamasse aurustitorusse väljumisel vedeliku rõhk järsult alaneb, mille tulemusena toimub osaline aurustumine. Lõplikult aurustub külmutusvedelik aurustis soojuse arvel, mis tuleb külmkambrist läbi aurusti soojusvahetuspinna. Jääkambriga külmiku aurusti on kaheosaline, kusjuures suurem osa aurustipinnast paikneb sügavkülma poolel. [[Pilt:TempAndur.xcf\|pisi\|~~Joon~~ Külmiku temperatuurirelee andur: ''1'' – lõõtsik, ''2'' – kapillaartoru ]] [[Pilt:Kühlschrank 1955 110 MF Bosch.JPG\|pisi\|1950. aastate külmkapp]] 39. rida: [[Pilt:Energy label 2010.svg\|pisi\|Külmuti energiamärgis (näitab keskmist energiakulu aastas,külm- ja jääkambri mahutavust ja mürataset)]] == Enrgiaklassid == Kuna külmik on pidevalt elektrivõrku ühendatud, moodustab aastane elektrikulu üldisest kodutarbimusest keskmiselt 5–8%, sügavkülmikul isegi kuni 15 %. Energiatarvet iseloomustavad energiaklassid (vt [[Energiamärgis]]). Praegusajal toodetavad külmikud kuuluvad kõik A-klassi, mille sees eristatakse omakorda klasse tähisega A+, A++ ja A+++. Viimased on eriti energiasäästlikud (võivad tarbida aastas isegi alla 200 [[kWh]]). 77. rida: Külmkambri keskmisel temperatuuril jäätunud kiht kambri tagaseinal parajasti sulab. Sulamisvesi valgub kambripõhja tagaääres oleva ava kaudu kompressoril paiknevasse lahtisesse anumasse ja aurab sealt ära. == Viited ==▼ {{Viited}}▼ == Vaata ka == [[Külmuti]] [[Kompressor]] ▲== Viited == ▲{{Viited}} == Kasutatud kirjandus == * Lembit Abo. Koduelektroonika käsiraamat. 2007, lk 211–213 == Välislingid == * [http://www.horisont.ee/node/176 Kuidas töötab külmkapp] [[Kategooria:Majapidamisesemed]]

Külmkapp: erinevus redaktsioonide vahel