Alulinn: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1838]] kirjeldas Alulinna [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" 15. loos seostas ta Alulinna [[tuuslar]]iga.

Soosaar on madal ja piklik. Alulinn asetseb selle kirdeosas. Linnusekoht on piiratud madala (1...11–1,2 m) valdavalt [[paas|paekivi]]plaatidest [[müür]]iga ([[ringvall]]i jäänustega). Valli laius oli jalamil 7...87–8 m.

Linnuseaseme pikkus edela-kirde suunas on 130 või 139 m ja laius 35...4035–40 m (kuni 72 m). Linnuse ala oli ovaalse kujuga ning selle pindala onoli umbes 4500 ruutmeetrit.

Aa mõisa piirialal, Lüganuse kihelkonnas Alutagusel, umbes kolme versta kaugusel mererannast ja ühe versta kaugusel Peterburi maanteest, on väike soo, mille sambla ja mõne kääbuskuusega kaetud, rändaja astumise all sügavale sisse vajuv pind keskpaiga poole pisut kõrgeneb ning paistab taimkatte suurema mitmekesisusega ühtlasi viitavat pinnase muutunud iseloomule. See kõrgendik on – kummaline küll – jäänused igivanast linnusest, mis moodustab pikliku nelinurga pikkusega 70 sülda, laiusega 35 sülda ja kõrgusega 3 kuni 43–4 jalga. Müür ise, mida kõikjal katab muru ja kohati põõsad, sarnaneb esmapilgul pigem künkataoliselekünkataolise kõrgendikulekõrgendiku kui inimeste kätetöölekätetööga; kui aga seda täpsemalt uurida, saab nähtavaks korrapärane konstruktsioon paest, graniidist ja samblast – asjaolu, mis tõestab, et varemed pärinevad selle maa põliselanikelt, sest sakslased kasutasid oma ehitistes teatavasti mörti. Kui võrrelda varemete asukohta (vana kaardi järgi täpselt Virumaa ja Alutaguse vaheline piir) tema nimega, mis rahvasuus tänini elab: ''Alolinn'', siis ilmneb, et nähtavasti andis see koht nime Alutaguse maakonnale (eesti keeles ''Alotagusemaa'' 'Alo tagune maa'). – Selle koha päritolu ja tähenduse kohta ei ole muistendites midagi ajaloolist säilinud. Ainsal selle kohta olemasteada oleval müüdil on luuleline iseloom, sest ta laseb Alulinna ehitada suurel võluril röövitud tüdruku, pealiku tütre kindlalt kaitstud elukohaks. Milline isamaa ajaloo sõber oskab selle vana mälestise kohta rohkem teateid anda?"<ref>[http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/38.html folklore.ee]</ref>

Alulinna lähedal soos oli [[ohvrikoht]], kust [[1869]]. aastal leiti [[raud|rauast]] esemeid: 50 [[odaots]]a, üle 20 [[sirp|sirbi]], [[õõskirves|õõskirveid]], [[silmaga kirves|silmaga kirveid]], [[mõõk]]ade tükke ja muud (kokku üle 90 eseme). Leiud pärinevad põhiliselt [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] (aastatuhandevahetusest ja ka hilisemast ajast).