Preisimaa vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

== Preisimaa ajalugu pärast aastat 1918 ==

 

 

Peale ülemere kolooniate ning [[Elsaß-Lothring]]i ja Baieri [[Saarimaa (Rahvasteliit)|Saarimaa]] osade olid kõik Saksa territoriaalsed kaotused Esimese maailmasõja tulemusel Preisi kaotused. [[Versailles' rahu]] kohaselt kaotas endine kuningriik territooriumi [[Belgia]]le ([[Eupen]] ja [[Malmedy]]), [[Taani]]le ([[Lõuna-Jüütimaa maakond|Põhja-Schleswig]]), [[Leedu]]le ([[Memeli piirkond]]) ja [[Tšehhoslovakkia]]le ([[Hlučíni piirkond]]). [[Saarimaa (Rahvasteliit)|Saarimaa]]d haldas [[Rahvasteliit]]. [[Reini provints]] muutus demilitariseeritud tsooniks.

Isegi nende kaotustega oli Preisimaa ikka veel suurim ''Reichi'' osariik, enama territooriumi ja rahvaga, kui teised osariigid kokku. Valitsus kaalus esialgu Preisimaa väiksemateks ja hallatavamateks osariikideks lõhkuda, kuid lõpuks jäid peale traditionalistlikud tunded ja Preisimaa jätkas muutmatult, väljaarvatud territoriaalsed kaotused.

 

 

Enamuse esimesest 400 olemasoluaastast oli Preisimaa oligarhia ja militarismi sünonüüm. Kontrastina oli Preisimaa Weimari vabariigi ajal demokraatia tugisammas. Kitsendav [[Preisi kolme klassi valimisõigus]] kaotati varsti pärast [[Wilhelm II|keiser Wilhelm II]] troonist loobumist. Võim läks nüüd [[Junkur|junkrutest]] maaomanikele ning suurtöösturitele "Punases Berliinis" ja tööstuslikus Ruhri piirkonnas – mõlemad töölisklassi enamusega. Preisimaast sai nüüd vasakpoolsete kindlus.

 

 

Otto Braun, sotsiaaldemokraat Ida-Preisimaalt, teenis Preisi ministerpresidendina peaaegu pidevalt aastatel 1920–1932. Võimeka juhina rakendas ta koos oma siseministri [[Carl Severing]]iga mitmeid trendiloovaid reforme, mis olid ka mudeliks hilisemale [[Saksamaa]] Liitvabariigile. Näiteks võis Preisi ministerpresidendi ametist lahkuma sundida ainult siis, kui võimalikul järglasel oli "positiivne enamus". See idee, tuntud kui [[konstruktiivne umbusaldushääletus]], viidi üle Saksamaa Liitvabariigi [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|põhiseadusse]]. Suuresti just selle sätte tõttu püsis vasaktsentristlik koalitsioon ametis, kuna keegi vasakul ega paremal äärel ei suutnud enamust saavutada.

 

 

{{vaata|Preußenschlag}}

Kõik see muutus 20. juulil 1932 Preisi riigipöördega (''Preußenschlag''), kui [[Saksamaa kantsler]] [[Franz von Papen]] kõrvaldas ametist demokraatliku, [[Otto Braun]]i juhitud Preisimaa Vaba Riigi valitsuse ettekäändel, et see oli kaotanud kontrolli avaliku korra üle. Selle tingis tulevahetus [[Sturmabteilung|SA]] demonstrantide ja kommunistide vahel [[Altona]]s ([[Altona verine pühapäev]]; Altona oli sel ajal Preisimaa osa). Pärast seda erakorralist dekreeti nimetas Papen ennast Preisimaa Riigikomissariks ja võttis valitsuse üle kontrolli. See tegi [[Adolf Hitler]]ile kergeks saavutada järgmisel aastal Preisimaa üle kontroll.

 

 

=== Natsivõimu loomine Preisimaal ===

''[[Reichsstatthalter]]i'' ja [[ministerpresident|ministerpresidendi]] juhtpositsioonid, mida mõlemat kandis [[Hermann Göring]], eksisteerisid edasi, kuid olid natsirežiimile kuulekad. Pärast seda tehti siiski mõningaid muudatusi Preisi provintsides. Näiteks [[Suur-Hamburgi akt]]iga 1937. aastast anti mõned territooriumid Hannoveri ja Schleswig-Holsteini provintsidest [[Hamburg]]ile, kui samal ajal annekteeriti Hamburgi [[Geesthacht]] ja [[Vabalinn Lübeck|Hansalinn Lübeck]] Schleswig-Holsteini, samuti Hamburgi [[Cuxhaven]] [[Hannoveri provints]]i. Muud ümberpaigutused leidsid aset aastal 1939, sealhulgas Preisi-Hannoveri eeslinnad Bremenile ja Bremeni [[Bremerhaven]] omakorda Hannoveri provintsile. Hannoveri [[Wilhelmshaven]] loovutati [[Oldenburgi Vaba Riik|Oldenburg]]ile. 1942. aasta ümberpaigutused hõlmasid Saksimaa ja Hannoveri provintse ning [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweig]]i.

 

 

=== Ametlik lõpetamine ===

{{vaata|Preisimaa lõpetamine}}

 

 

Mis jäi Preisimaast alles, koosnes nii veidi üle poole ülejäänud Saksa territooriumist kui ka veidi üle poole Preisimaa 1914. aasta eelsest territooriumist. Seadusega nr. 46 25. veebruarist 1947 kuulutas [[Liitlaste Kontrollnõukogu]] ametlikult Preisi osariigi lõpetatuks. Kuigi liitlased viitasid Preisimaa [[militarism]]i ajaloole kui peamisele põhjendusele Preisimaa lõpetamiseks, selle kestmajäämine oleks osutunud ebaotstarbekaks pärast puhkenud [[Külm sõda|külma sõda]] ja selle konflikti poolt jaotatud Saksamaad.

=== Muudatused enne natsirežiimi ===

 

 

[[Poseni provints|Poseni]] ja [[Lääne-Preisimaa]] provintside jäänuk ühendati aastal 1922 [[Posen-Lääne-Preisimaa]]ks.

; Loovutati Nõukogude Liidule : [[Ida-Preisimaa]] põhjapoolne kolmandik. Nüüd Venemaa eksklaav [[Kaliningradi oblast]] Leedu ja Poola vahel.

 

 

; Läks Nõukogude haldusalasse : Järgmised osariigid, pärast liitmist teiste Saksamaa osariikidega, moodustati pärast sõda, siis kaotati aastal 1952 ja lõpuks taastati pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] aastal 1990: