Papüürus-lõikhein: erinevus redaktsioonide vahel

See pikk, tugev, [[lehitus|lehitu]] [[veetaim]] võib kasvada 4–5 meetri kõrguseks. Jämedast, puitunud [[risoom]]ist arenevad kolmnurksedkolmnurkse läbilõikega,läbilõike ja valge [[säsi]]ga, rohelised [[kõrs|kõrred]], mis moodustavad tiheda [[puhmik]]u. Iga kõrre tipus on tihe kimp õhukesi, helerohelisi, niitjaid, umbes 10–30 cm pikkusi [[õievars]]i. Suve lõpuks ilmuvad õievarte tippu väikesed pruunid [[pähik]]ud, millest arenevad pruunid pähklilaadsed viljad.

Risoomi nooremad osad on punakaspruunid ja kaetud paberjate kolmnurksete soomustega, mis katavad kõrre alumist osa. Soomuste näol on tegu redutseerunud lehtedega, nii et tegelikult ei ole päris õige nimetada papüürus-lõikheina "lehituks" taimeks<ref>[http://www.plantzafrica.com/plantcd/cyperuspap.htm Cyperus papyrus L.]</ref>.

Papüürus-lõikhein on levinud kõikjal Aafrika märgaladel, kuid muutunud haruldaseks [[Niilus]]e deltas. Papüürus kasvab ka [[Madagaskar]]il ja, [[Sitsiilia]]s ningja [[Palestiina]]s.

Papüürus-lõikhein kasvab suurte kogumitena soodes, madalates järvedes ja jõgede kallastel. Sügavamas vees moodustab papüürus ujuva massi, mida nimetatakse ''sudd''<nowiki/>'iks.

[[Sudaan]]is ja [[Egiptus]]es peetakse teda [[umbrohi|umbrohuks]]. Arvatakse, et [[Victoria järv|Victoria]] ja [[Kioga järv]]e papüürusetihnikutes kaob tänu [[aurumine|aurumisele]] ja [[transpiratsioon]]ile 50% [[Niilus]]e veest<ref>[http://www.hort.purdue.edu/newcrop/duke_energy/Cyperus_papyrus.html#Description James A. Duke. 1983. Handbook of Energy Crops]</ref>.