Tõnismäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
Tõnismäe asum on saanud oma nime Lääne-Eesti viljakushaldja [[Tõnn|Tõnni]] järgi, kelle nimi tuleneb omakorda püha Antoniuse nimest. Enne reformatsiooni oli Eestis mitmeid Antioniuse kabeleid, millest üks asus Tõnismäel. Erinevatel aegadel on Tõnismäge kutsutud ka Antoniuse mäeks, Veskimäeks ning Riia mäeks.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
==Ajalugu==▼
Kõige vanemad kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, mil [[Tallinna raad]] andis ordule [[Toompea|Toompeast]] lõuna ja lääne pool asunud territooriumi. Rootsiaegsetelt plaanidelt võib näha, et asumis oli väljakujunenud tänavavõrgustik. Asumi peatänavaks oli [[Tõnismäe tänav|Tõnismägi]], mille ääres oli ka väike turuplats. Seal lähedal asus kiviaiaga piiratud ala, kus lihunikud said osta kokku loomi, mis olid turule toodud.<ref name=":0" /> ▼
[[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi tänava]] alguses [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kiriku]] nurgal asus [[Barbara kabel]], mida on esimest korda mainitud 1341. aastal. See kabel lammutati 1535. aastal, kuid sinna juurde kuulunud kalmistut kasutati matmiseks edasi. Viimased matused sellel kalmistul toimusid aastatel 1710–1712.<ref name=":0" /> ▼
Tõnismäe oli kuni 1870. aastani [[Toompea]] eeslinn, kus kehtis maaõigus. Tõnismäe eeslinn põletati maha [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus ning uuesti Tallinna piiramise ajal 1710. aastal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja rootsi sõjaväelasi.<ref name=":0" /> ▼
Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks suvemõisa (Friedheim ja Köningsthal). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-järgset hoonestust.<ref name=":0" /> ▼
1904. aastal rajati Tõnismäele [[Greiffenhageni haigla]] (Roosikrantsi 2), milles hakati Eestis esimesena tegema röntgenläbivalgustust ja röntgenravi. Asumis tegutses aastatel 1977–1994 [[Seppo kliinik|Seppo kliinik.]]<ref name=":0" /> ▼
Oma märgi jättis Tõnismäele Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.{{lisa viide}}▼
1993. aastal valmis Tõnismäel [[Eesti Rahvusraamatukogu]] hoone, millel on 8 korrust (2 maa all). Selle raamatukogu näol on praeguseni tegemist Baltikumi suurima raamatukoguga.<ref name=":0" />▼
== Elanikkond ==
72. rida ⟶ 58. rida:
Pilt:Tõnismäe veetorn.JPG|[[Tõnismäe veetorn]], Tõnismäe tänaval
Pilt:RR side view.jpg|[[Eesti Rahvusraamatukogu]], Tõnismäe 2
</gallery>
▲==Ajalugu==
{{commonskat|Historical images of Tõnismäe|Tõnismäe ajaloolised kujutised}}
▲Kõige vanemad kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, mil [[Tallinna raad]] andis ordule [[Toompea|Toompeast]] lõuna ja lääne pool asunud territooriumi. Rootsiaegsetelt plaanidelt võib näha, et asumis oli väljakujunenud tänavavõrgustik. Asumi peatänavaks oli [[Tõnismäe tänav|Tõnismägi]], mille ääres oli ka väike turuplats. Seal lähedal asus kiviaiaga piiratud ala, kus lihunikud said osta kokku loomi, mis olid turule toodud.<ref name=":0" />
▲[[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi tänava]] alguses [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kiriku]] nurgal asus [[Barbara kabel]], mida on esimest korda mainitud 1341. aastal. See kabel lammutati 1535. aastal, kuid sinna juurde kuulunud kalmistut kasutati matmiseks edasi. Viimased matused sellel kalmistul toimusid aastatel 1710–1712.<ref name=":0" />
▲Tõnismäe oli kuni 1870. aastani [[Toompea]] eeslinn, kus kehtis maaõigus. Tõnismäe eeslinn põletati maha [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus ning uuesti Tallinna piiramise ajal 1710. aastal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja rootsi sõjaväelasi.<ref name=":0" />
▲Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks suvemõisa (Friedheim ja Köningsthal). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-järgset hoonestust.<ref name=":0" />
▲1904. aastal rajati Tõnismäele [[Greiffenhageni haigla]] (Roosikrantsi 2), milles hakati Eestis esimesena tegema röntgenläbivalgustust ja röntgenravi. Asumis tegutses aastatel 1977–1994 [[Seppo kliinik|Seppo kliinik.]]<ref name=":0" />
▲Oma märgi jättis Tõnismäele Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.{{lisa viide}}
▲1993. aastal valmis Tõnismäel [[Eesti Rahvusraamatukogu]] hoone, millel on 8 korrust (2 maa all). Selle raamatukogu näol on praeguseni tegemist Baltikumi suurima raamatukoguga.<ref name=":0" />
== Galerii ==
<gallery>
TLA_1465_1_581_Pärnu_mnt_51_15_02_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Pärnu mnt 51
TLA_1465_1_2431_kino_kosmos_1964.jpg|Kino Kosmos (1964)
| |||