August Vomm: erinevus redaktsioonide vahel

PealePärast [[Viljandi]] kommertsgümnaasiumi lõpetamist [[1924]]. aastal kolis Vomm [[Tartu]]sse. Ta õppis 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis [[Pallas (kunstikool)|Pallas]] ning oli selle kooli 17. lõpetaja. Esialgu õppis ta [[Ado Vabbe]] juures maalikunsti, hiljem aga [[Anton Starkopf]]i ja [[Voldemar Mellik]]u juures skulptuuri. August Vomm täiendas end [[1929]]. aastal Prantsusmaal. [[1946]]. aastast oli ta [[EKA|ERKI]] õppejõud, aastast [[1971]] professor.

Enne I[[Esimene maailmasõda|I Maailmasõdamaailmasõda]] koosnes August Vommi looming valdavalt portreebüstidest ja kümnekonnastkümmekonnast töömahukast hauasambast. Ta on kujutanud [[Ruts Bauman|Ruts Baumani]], [[Ants Lauter|Ants Lauterit]], [[Hugo Laur|Hugo Lauri]], [[Gustav Ernesaks|Gustav Ernesaksa]], [[Romulus Tiitus|Romulus Tiitust]], [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannameest]] jt. Ühena vähestest sõja-aastad kodumaal veetnud kunstnikest kohanes August Vomm uute nõudmistega kohe esimestel sõjajärgsetel aastatel<ref name="Kivimäe, 2005" />. [[1945]] liitus ta skulptorite brigaadiga, luues [[Estonia teater|Estonia teatri]] liiduvabariike sümboliseerivad reljeefid<ref name="Kivimäe, 2005" />. [[1947]] valmis monument [[Viljandi]]s [[II maailmasõda|Suures Isamaasõjas]] langenuile, [[1952]] avati jällegi brigaadimeetodil loodud [[Lenini monument Tartus]] ning koos [[Lagle Israel]]iga [[Nikolai Burdenko]] mälestusmärk [[Tartu]] [[Toomemägi|Toomemäel]]<ref name="Kivimäe, 2005" />. Tema loodud on tänaseks teisaldatud revolutsioonitegelaste [[Johannes Vares-Barbarus]]e ja [[Hans Pöögelmann]]i monumendid Tallinnas. Lenini juubelinäitusele 1970 lõi Vomm hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüsti, mille eest pälvis koos [[Elmar Kits]]e ja [[Avo Keerend|Avo Keerendiga]] riikliku preemia ja Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise äramärkimise ajakirjanduses<ref name="Kivimäe, 2005" />.