Svjatlana Aleksijevitš: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eesti keeles kasutatav nimekuju
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Swetlana Alexijewitsch 2013 cropped.jpg|thumb|Sviatlana Aliaksijevič (aastal 2011)]]
'''Sviatlana Aliaksandraŭna Aliaksijevič''' (ka '''Svetlana Aleksijevitš''', [[valgevene keel]]es ''Святлана Аляксандраўна Алексіевіч'', [[vene keel]]es ''Светлана Александровна Алексиевич''; sündinud [[31. mai]]l [[1948]] [[Ivano-Frankivsk|Stanislav]]is) on [[vene keel]]es kirjutav valgevene ajakirjanik ja kirjanik, kes sai aastal [[2015]] [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjanduspreemiakirjandusauhinna]].
 
Ta sündis [[1948]]. aastal [[Stanislav]]is (praeguses [[Ivano-Frankivsk]]is, [[Ukraina]]s) valgevenelasest isa ja ukrainlannast ema tütrena. Hiljem sõitis pere [[Valgevene]]sse. Aastal [[1965]] lõpetas ta [[Kapatkievičy]]s ([[Pietrykaŭ rajoon]]is [[Homieli oblast]]is) keskkooli. Seejärel töötas ta sama oblasti [[Mazyri rajoon]]i koolides kasvatajana ning saksa keele ja ajaloo õpetajana, aga ka [[Naroŭlia]] linnas ajakirjanikuna ajalehes "Prypiaćkaja Praŭda" (''Прыпяцкая праўда''; tõlkes '[[Prõpjats|Prypiaći]] tõde').
 
Aastal [[1972]] lõpetas ta [[Valgevene Riiklik Ülikool|Valgevene Riikliku Ülikooli]] ajakirjandusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle [[Biaroza rajoon]]i ([[Bresti oblast]]is) ajalehes "Majak kamunismy" (''Маяк камунізму''; tõlkes 'kommunismi majakas'). Aastatel [[1973]]–[[1976]] töötas ta vabariiklikus ajalehes "Selskaja Gazeta" (''Сельская газета''; tõlkes 'maaleht', Eesti [[Maaleht|Maalehe]] analoog), aastatel [[1976]]–[[1984]] juhatas ta ajakirja "Nioman" (''Нёман''; tõlkes '[[Nemunas]]e jõgi') publitsistikaosakonda.
12. rida:
 
== Teosed eesti keeles ==
* "Tšernobõli palve: tuleviku kroonika" (''Чернобыльская молитва (хроника будущего)''). Vene keelest tõlkinud ja järelsõna: [[Andres Ehin]]. Sari [[Maalehe Raamat]], [[Tallinn]] [[2006]], 336 lk; ISBN 9985643341; Ameerika raamatukriitikute auhind ''National Book Critics Circle Award '' 2006
* "Pruugitud aeg (punainimese lõpp)" (''Время секонд хэнд''). Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2014]], 432 lk; ISBN 9789949275366
* "Sõda ei ole naise nägu" (''У войны не женское лицо''). Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. Tänapäev, Tallinn [[2016]], 342 lk; ISBN 9789949850105