Vabadusrist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
30. rida:
Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna mõnedele isikutele anti ka mitu Vabadusristi on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130. Lisaks anti autasu ka [[Verdun]]i linnale Prantsusmaal ning Inglise, Prantsuse ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Verdunile Vabadusristi andmine oli üldse esimene Vabadusristi väljaandmine (5. augustil 1919). Välja antud Vabadusristide hulgas anti I liigi esimest järku 43 ja III liigi esimest järku 111 autasu. Isikliku vapruse eest 1. järgu Vabadusristi välja ei antud. I liigi 1. järgu Vabadusristi on teiste seas saanud Belgia kuningas [[Albert I (Belgia)|Albert I]], Taani kuningas [[Christian X]] ja Suurbritannia kuningas [[George V]]. [[Itaalia]] peaminister [[Benito Mussolini]] sai III liigi 1. järgu Vabadusristi. Lisaks Eesti kodanikele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele.
 
Kolm vabadusristi on antud üheksale Vabadusristi kavalerile ([[Karl Parts]], [[Anton Irv]], [[Julius Kuperjanov]], [[Oskar Luiga]], [[Nikolai Reek]], [[JohannJohan Schmidt]], [[Aleksander Seiman]], [[Jaan Klaar]], [[Eduard Neps]]). Kaks Vabadusristi on antud 76 isikule (sealhulgas 14 Soome, 4 Poola ja 1 Taani kodanik). Kurioosumina on ühele isikule ([[Voldemar Konga]]) antud kaks VR I/3 ja 12 isikule kaks VR II/3.
 
Paljud Vabadusristi kavalerid (sealhulgas [[Harri Moora]], [[Mihkel Martna]], [[Eduard Alver]], [[Winston Churchill]]) ei võtnud neile määratud Vabadusristi vastu.