Erinevus lehekülje "Jüri Saarma" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 39 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
Jüri Saarma oli raudteelase poeg ja [[Valve Erika Saarma]] abikaasa, [[Mart Saarma]] isa ning [[Märt Saarma]] onu.<ref name="ETBL" />
 
Saarma lõpetas 1938 [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]i ja 1945 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna. 1948 kaitses ta samas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Haigusteadvuse kulgemine skisofreenikuil aktiivse ravi jooksul" ning 1964 meditsiinidoktori kraadi [[Moskva 2. Meditsiiniinstituut|Moskva 2. Meditsiiniinstituudis]] väitekirjaga "О действии инсулинового лечения на анимальную и вегетативную нервную систему больных шизофренией". Ta täiendas end [[Venemaa]]l, [[Soome]]s, [[Kanada]]s ja [[Šveits]]is.<ref name="ETBL" />
 
1943–45 oli Saarma TÜ vaimu- ja närvihaiguste kliiniku praktikant, 1945 [[Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla]] peaarst, 1945–49 TÜ psühhiaatria ja kohtuarstiteaduse kateedri assistent, 1949–55 vanemõpetaja, 1955–65 dotsent, 1965–75 psühhiaatria kateedri professor, 1975–94 (aastast 1992 psühhiaatriakliinik) juhataja; 1963–66 ka TÜ arstiteaduskonna dekaan ja 1968–78 [[Eesti NSV peapsühhiaater|ENSV peapsühhiaater]], aastast 1994 TÜ emeriitprofessor. 1973 oli ta [[Montreal]]i [[McGilli Ülikool]]i külalisprofessor. Saarma pidas loenguid [[Toronto Ülikool|Toronto]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]], [[Turu Ülikool|Turu]] ja [[Oulu ülikool]]is. 1953 rajas ta TÜ kõrgema närvitegevuse labori (aastast 1966 meditsiini kesklabor ja [[ÜMPI]] psühhofarmakoloogia labor) ning 1987 Tartusse ajakohase psühhiaatrikliiniku. Saarma oli eestikeelse psühhiaatriaalase õppekirjanduse rajaja.<ref name="ETBL" />
 
==Teadustöö==
Jüri Saarma peamised uurimisvaldkonnad olid [[skisofreenia]] ja [[depressioon]], nende diferentseeritud ravi, [[psühhohügieen]]i ja [[psühhiaatria ajalugu]] (eriti Eestis). Ta täpsustanud psühhiaatrilist [[sümptomatoloogia]]t, täiendas kliinilise ja neurofüsioloogilise uurimise meetodeid, koostas algupärase testide patarei ja viis kliinilise hindamise skaalat.<ref name="ETBL" />
 
Saarma oli üks "[[Bolšaja meditsinskaja entsiklopedija]]" (Moskva, 1974–1986) toimetajaid. Ta oli [[Rahvusvaheline Kõrgema Närvitalitluse Ühing|Rahvusvahelise Kõrgema Närvitalitluse Ühingu]] asepresident (1974–77) ja president (1977–83), [[Ülemaailmne Psühhiaatrite Assotsiatsioon|Ülemaailmse Psühhiaatrite Assotsiatsiooni]] närvitegevuse sektsiooni president, [[Rahvusvaheline Sotsiaalpsühhiaatria Ühing|Rahvusvahelise Sotsiaalpsühhiaatria Ühingu]] nõunik, [[Üleliiduline Neuroloogide ja Psühhiaatrite Selts|Üleliidulise Neuroloogide ja Psühhiaatrite Seltsi]] presiidiumi liige, [[NSV Liidu Meditsiiniakadeemia|NSVL Meditsiiniakadeemia]] psühhiaatrianõunik, viie välismaise teadusseltsi au- ja kaheksa rahvusvahelise ühingu korrespondentliige. Ta avaldas üle 330 teadustrükise, üle 20 õppevahendi ja üle 130 aimetrükise<ref name="ETBL" />, sealhulgas õpik-käsiraamatuid [[psühhiaatria]] eri valdkondade kohta.
 
==Koostöö NSV Liidu repressiivorganitega==
* 1973 [[Eesti NSV teeneline arst]]
* 1974 [[NSV Liidu Meditsiiniakadeemia]] korrespondentliige
* 1975 ENSV[[Eesti NSV riiklik preemia]] (kollektiivi juht)
* 1997 [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]] liige (1997)
 
 
==Kirjandus==
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994. kd I, 207, lk 220; kd III, lk 368
* Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 164
* Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, lk 124–125; kd II, lk 157
116 172

muudatust