Konstantin Süvalo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
23. rida:
'''Konstantin Süvalo''' (1936. aastani '''Štšerbakov''', '''Štšerbakoff''' [[1. jaanuar]] [[1884]] [[Karksi]], [[Viljandimaa]] – [[28. jaanuar]] [[1964]] [[Pärnu]]) oli eesti [[maalikunstnik]].
 
Sündis Karksis mõisa ehitusmeistri perekonnas Potisepa talus. Õppis aastatel 1893–1895 [[Toomesoo]] vallakoolis, 1895–1898 [[Karksi-Nuia]] kihelkonnakoolis, 1898–1903 Riias Läti Haridusseltsi reaalkoolis.<ref name="EKBL">[[EKABL]]</ref>. Töötas seejärel Karksi vallakoolis õpetajana ja 1904–1908 [[Mõisaküla]]s raudteeametnikuna.<ref name="EKBL" />.
 
Konstantin Süvalo sai kunstihariduse [[Riia]]s [[B. Blumi erakunstikool]]is ja alates [[1909]]. aastast [[Riia kunstikool]]is [[Vilhelms Purvītis]]e, [[Janis Rozentāls]]i ja [[Jānis Roberts Tilbergs]]i juures, kus pandi erilist rõhku maastikumaalimisele vabas looduses. Enim mõjutas Süvalot Purvitis, kellelt ta sai tugevad maalialased teadmised ning kelle [[püantillism|puäntillistlik]]-[[juugend]]liku kallakuga maastikumaal teda tugevastitugevalt mõjutas.<ref name="Treuberg, 2006">Hilja Treuberg, Süvalo portree valmib kodanikunädalaks, Pärnu Postimees, 12.10.2006 </ref>. 1914. õppisParalleelselt kunstiõpingutega täiendas ta mõnedoma kuudpõhiharidust [[PeterburiLäti Kunstiakadeemia]]sseltsi D.reaalkoolis Kardovskining ateljeesvõttis osa Riia eestlaste seltskonna üritustest.<ref>{{Netiviide|Autor=Voldemar nameErm|URL="EKBL"https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/01/06/42.1|Pealkiri=Kunstnik K. Süvalo 60-aastane|Väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 3,|Aeg=6. jaanuar 1944|Kasutatud=8.02.2018}}</ref>.
 
Kooli lõpetamise järel astus ta 1914. aasta alguses [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemiasse]] oma kunstiharidust täiendama, kus jõudis enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist õppida kevadsemestri kolm kuud prof. D. Kardovski maaliateljees.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1944/01/11/20|Pealkiri=Kunstnik K. Süvalo 60-aastane|Väljaanne=Järva Teataja (1926-1944), nr. 4,|Aeg=11. jaanuar 1944|Kasutatud=8.02.2018}}</ref> Sõja puhkedes kutsuti Süvalo Pärnu kooliseltsi [[Progümnaasium|progümnaasiumi]] joonistusõpetajaks, ühtlasi asus ta õpetajaks ka kohalikku kaubanduskooli. See päästis kunstniku armeesse värbamisest ning Süvalo jäigi neljaks aastakümneks Pärnu koolide joonistusõpetajaks.<ref name="Treuberg, 2006" /> Temalt on esimest kunstiharidust saanud mitmed tuntud kunstnikud, kellest tuntumad on [[Karin Luts]], [[Ursus Tamm]], [[Arno Vihalemm]] jt. <ref name=":1" />
Käis 1929–1930 [[KKSKV]] stipendiaadina [[Pariis]]is, kus töötas L'Academie de la grande Chaumière'is. Haridusministeeriumi ülesandel külastas ta prantsuse suurimat keskkooli Lycé Buffoni, kus tutvus keskkoolide õpetamismeetoditega joonistamise vallas<ref name=":0">Jaan Pert, Konstantin Süvalo (Štšerbakoff) on astunud oma ea teise poolesajasse, Kunsti Album III, 1937</ref>. Pariisis olid kunstinäitusel väljas tema kolm teost: "Pariisi ümbrus", "Proua Süvalo" ja maastik, mille kohta ütles kunstiajakiri "Revue du Vrai et du Beau", et nendes on "''ande spontaansust ja loomulikkust, mis neile annab juure veelgi elavust ja värskust, ja kogemusist omandatud väärtusi täiendavad need ja selekteerivad..''"<ref name="Treuberg, 2006" />.
 
Käis 1929–1930 [[KKSKV]] stipendiaadina [[Pariis]]is, kus töötas ''L'Academie de la grande Chaumière''<nowiki/>'is. Haridusministeeriumi ülesandel külastas ta prantsuse suurimat keskkooli Lycé Buffoni, kus tutvus keskkoolide õpetamismeetoditega joonistamise vallas<ref name=":0">Jaan Pert, Konstantin Süvalo (Štšerbakoff) on astunud oma ea teise poolesajasse, Kunsti Album III, 1937</ref>. Pariisis olid kunstinäitusel väljas tema kolm teost: "Pariisi ümbrus", "Proua Süvalo" ja maastik, mille kohta ütles kunstiajakiri "Revue du Vrai et du Beau", et nendes on "''ande spontaansust ja loomulikkust, mis neile annab juure veelgi elavust ja värskust, ja kogemusist omandatud väärtusi täiendavad need ja selekteerivad..''" <ref name="Treuberg, 2006" />.
Kui algas [[I maailmasõda]], kutsuti Süvalo Pärnu kooliseltsi [[Progümnaasium|progümnaasiumi]] joonistusõpetajaks, ühtlasi asus ta õpetajaks ka kohalikku kaubanduskooli. See päästis kunstniku armeesse värbamisest ning Süvalo jäigi neljaks aastakümneks Pärnu koolide joonistusõpetajaks<ref name="Treuberg, 2006" />.
 
Koolitöö kõrvalt tegeles ta pidevalt maalimisega ning juba [[1916]]. aastal korraldas kodulinnas oma isikunäituse, kus oli väljas umbes 100 teost,: maastikke, portreid ja joonistusi.<ref name=":0" />. Peagi korraldas ta oma korteris esimese suurema kohaliku kunsti näituse. Edaspidi eksponeeriti Süvalo maale näitustel nii Eestis kui väljaspool: [[Varssav]]is, [[Budapest]]is, [[Rooma]]s. Esmakordselt esines Tartus [[Noor-Eesti]] näitusel 1913, siis Tallinnas 1916 ja [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] näitusel, kus pani välja 13 teost. Alates 1920. aastast esines ta pidevalt [[Kunstiühing Pallas|kunstiühingu Pallas]] näitustel ning [[EKKKÜ]] ja [[KKSKV]] väljapanekutel.<ref name=":0" />.
 
Kuulus [[EKKKÜ]]-sse ja oli aastast 1945. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige (1950–1956 nimekirjast kustutatud).<ref name="EKBL" />.
 
== Looming ==
Kunstniku varasemates maastikumaalides domineerib Karksi, tema kodukandi, motiivistik. Tema tuntud teose "Portree punases" (asub [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumis]]) fooniks on [[Kärstna]] maastik ning leidub rohkesti ka Pärnu, [[Tahkuranna]] ning Lõuna-Eesti maastikumotiive.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/01/05/39|Pealkiri=Kunstnik K. Süvalo 60 aastat vana|Väljaanne=Eesti Sõna|Aeg=5.01.1944|Kasutatud=8.02.2018}}</ref> Hulgaliselt töid ja visandeid tõi kunstnik kaasa oma Pariisi reisilt. Selle reisi muljetel valminud teostest on vast tuntuim "Paris.Grand Opera" (Eesti Kunstimuuseum). Tema loomingut leidub lisaks Eesti Kunstimuuseumile ka [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumi]] ning [[Pärnu Muuseum|Pärnu muuseumi]] kogudes.
 
== Viited ==
<references />
{{viited}}
 
== Välislingid ==