Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 20:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 20:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
45. rida: Virtsa tuleks anda kasvavatele [[aiaviljad]]ele ja [[viljapuud]]ele päälisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks teda enne tarvitamist 2–3 jao veega segada."<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927</ref> ~~== Viited ==~~ {{viited}}▼ == Vaata ka == 58. rida ⟶ 55. rida: [[Virts]] == ~~Välisviited~~Viited == ▲{{viited}} [http://uudised.err.ee/v/majandus/5f37d418-b0b9-4af4-9da2-096a03bc60d8 Ida-Virumaal käivitus prügimäe gaasil töötav koostootmisjaam]. ''Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.''▼ == Kirjandus == Christina Larson,[http://news.sciencemag.org/asiapacific/2015/02/chinas-lakes-pig-manure-spawn-antibiotic-resistance China's lakes of pig manure spawn antibiotic resistance], 12. veebruar 2015 == Välislingid == ▲ [http://uudised.err.ee/v/majandus/5f37d418-b0b9-4af4-9da2-096a03bc60d8 Ida-Virumaal käivitus prügimäe gaasil töötav koostootmisjaam]. ''Põhiliseks toormeks on farmide sõnnik ning muud biojäätmed. Kääritustankides lagundavad bakterid aasta jooksul kuni 120 000 tonni sea- ja veiseläga metaaniks ning vedelaks digestaadiks, mis on väetisena taimedele paremini omastatav, ei haise ning ei saasta ka põhjavett.'' [[Kategooria:Põllumajandus]]

Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel