Tehiskaaslane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
P piezoelektriline > piesoelektriline
9. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Sputnik asm.jpg|pisi|[[Sputnik 1]] oli esimene Maa tehiskaaslane. "Sputnik 1" koopia.]]
[[Pilt:ESTCube-1 illustration.jpg|pisi|Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist Maa orbiidil.]]
Esimene [[Maa (planeet)|Maa]] tehiskaaslane – [[Sputnik 1]] – lennutati kosmosesse [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1957]]. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Päike]]se tehiskaaslane oli [[2. jaanuar]]il [[1959]] üles lennutatud [[Luna 1]] ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Kuu]] tehiskaaslane oli [[31. märts]]il [[1966]] lennutatud [[Luna 10]]<ref name="Astronoomialeksikon" />.
 
41. rida:
[[Pilt:Ring laser gyroscope at MAKS-2011 airshow.jpg|pisi|Versioon lasergüroskoobist]]
[[Laser]] güroskoobid rajanevad [[Koherentsed lained|koherentsete]] laserkiirte [[difraktsioon]]i nähtusele. Laserist väljub või pärast väljumist jagatakse kiir kaheks ning need juhitakse peeglite abil vastas suunas ümber huvipakkuva telje. Seejärel juhitakse kiired uuesti kokku vastuvõtja pinnale. Kui satelliit keerleb, siis [[Doppleri efekt]]i alusel on kiirte [[sagedus]]ed muutunud vastavalt pöörlemiskiirusele. Sageduste erinevuse tõttu muutub ka registreeritav difraktsioonipilt ning selle alusel saab hinnata pöörlemiskiirust.
Üks kompaktsemaid güroskoopide disaini suundasi on [[piezoelektrilisedpiesoelektrilised]] güroskoobid. PiezoelektrilisePiesoelektrilise nähtuse alusel saab vastavaid materjale panna [[vahelduvvool]]u kasutades vibreerima ning sellist vibreerivat struktuuri saab olenevalt güroskoobi ehitusest kasutada ära nurkkiiruse määramisel.
 
==== Päikeseandur ====
 
Päikeseandur on [[optiline positsiooniandur]], mille eesmärgiks on anda infot satelliidi asendi kohta pealelangevate valguskiirte suhtes. Üldiselt kasutatakse anduri koostamisel ära mingisugust pilu, mille eesmärk on eraldada pealelangevast valgusest välja ainult väike osa ning juhtida see kiirgust tajuvale pinnale, näiteks [[fotodiood]]ile. Teades süsteemi mõõtmeid (näiteks pilu kaugus vastuvõtjast ja vastuvõtja pikkus) ning valgusvihu positsiooni [[tajur]]il, saab arvutada välja satelliidi asendit kiirte suhtes. Disainist olenevalt tajuvad päikeseandurid kas ühe- või kahedimendsionaalseltkahedimensiooniliselt.
 
==== Magnetomeeter ====
 
Magnetomeeter on seade, mis mõõdab [[magnetväli|magnetvälja]] tugevust ning kasutades kolme [[ortogonaalsus|ortogonaalselt]] asetatud magnetomeetrit, saab informatsiooni ka magnetvälja suuna kohta. Mõõdetud väljatugevust ja suunda võrreldakse satelliidi mälus paikneva magnetväljamudeliga ning teades positsiooni saab järeldada satelliidi asendit. Enamkasutavate magnetomeetrite tööpõhimõte baseerubpõhineb [[Halli efekt]]il, mis seisneb selles, et väljatugevusest olenevalt tekib seadmes mõõdetav [[elektriline pinge]].
 
==== Horisondi andur ====
57. rida:
==== Tähtede andur ====
 
Tähtede andur mõõdab tähtede koordinaate satelliidi taustsüsteemi suhtes ning võrdleb mõõdetud tulemusi teadaolevate tähtede koordinaatidega. Võrdluse alusel saab informatsiooni satelliidi asendi kohta. Üldiselt on tähtede andur üks kõige täpsemaid asendi andureidasendiandureid, saavutades täpsusi, mis jäävad [[kaaresekund]]ite suurusjärku.<ref name="p0dBh" />
 
===Juhtimisalgoritmid===
75. rida:
==== Hooratas ====
 
Olenevalt disainist võib eristada ajutisteks seadistamisteks sobilikke ning pidevalt töötavaid hoorattaid. Mõlemal juhul on tegu ratta või kettaga, mis tuginevalt [[impulsimomendi jäävuse seadus]]ele pööravad satelliiti vastupidiseltvastupidi oma pöörlemissuunaga. Pidevalt pöörlevaid hoorattaid kasutatakse näiteks ära missioonidel, kus satelliidi kaamera peab pidevalt vaatama planeedi suunas, mille orbiidil see on. Seadistamise hoorattaid kasutatakse asendi muutmisel või häirituste neutraliseerimisel.
 
==== Päikesepuri ====