Redaktsioon: 10. september 2015, kell 16:13 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust P →‎Ajaloost: kaabel, vabalevi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. jaanuar 2018, kell 12:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 905 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=jaanuar}} {\|class="wikitable" style="float: right" ! align="center" colspan=2 \| Lahutusvõimete võrdlus (suurendatult) 13. rida ⟶ 14. rida: '''Kõrglahutusega televisioon''' ehk '''peeneraldustelevisioon''' ehk '''HD-televisioon''' (HDTV, inglise k ''high-definition television'') on [[digitelevisioon\|digitaalse televisiooni]] süsteem, millel on suurem [[lahutusvõime]] kui [[tavalahutusega televisioon]]il (SDTV). Suurema lahutusega telepilt koosneb suuremast hulgast tihedalt üksteise kõrval olevatest pildipunktidest ehk [[piksel\|pikslitest]], mis kokkuvõttes tekitavad ekraanile teravama kujutise. Vaataja jaoks on selle tulemusena telepilt tavatelevisiooniga võrreldes selgem ja detailirohkem. Kõrglahutusega pildil on võrreldes SDTV-ga kuni kaks korda rohkem piksleid nii rõht- kui ka püstsihis, seega näitab ta palju rohkem üksikasju kui analoogtelevisioon või tavaline [[DVD]]. HDTV saated edastatakse ainult laiformaadis, s.o kuvasuhtega 16:9. Kui tavalise [[PAL]]-värvisüsteemile vastava [[SDTV]]-telepildi lahutusvõime on 720×576 [[piksel\|pikslit]], siis HDTV lahutusvõime võib olla 21. rida ⟶ 22. rida: *1080p korral kasutatakse täiskaadrilaotust, s.t laotatakse kaadrit moodustavad read järjest. Praegusaegsed telerid on kõik HD-valmidusega: nende ekraanil 1080 rida ja reas 1920 pikslit. Telerid logoga [[Full HD]] (~~täis-~~täielik HD) võimaldavad vaadata peale SD- ja HD-televisiooni eri süsteemide telepildi ka HD-[[videokaamera]], [[HD DVD]] ja [[Blu-ray Disc\|BD]] teravat pilti. Veel suurema pildipunktide arvuga on [[4K]] ja [[8K]] [[~~Ultrakõrglahutusega~~ultrakõrglahutusega televisioon]]. ==Ajaloost == Algselt nimetati kõrgekvaliteedilisteks [[1930. aastad\|1930ndate]] lõpust pärit televisioonisüsteeme; kõrge kvaliteediga olid nad siiski ainult võrreldes varasemate süsteemidega, mis kasutasid mehaanilist pildilaotust. Briti kõrglahutusega ~~TV teenus~~televisiooniteenus alustas katsesaateid augustis [[1936]] ja regulaarse teenuse pakkumist novembris [[1936]], kasutades nii mehaanilist ''Baird 240 line'' ja elektroonilist ''Marconi-EMI 405 line'' (377i) süsteemi. [[1938]]. aastal pakkus Prantsusmaa välja 441-realise süsteemi, mille variante kasutati ka mitmetes teistes riikides. [[1941]]. aastal tuli USA välja oma NTSC-süsteemiga. [[1949]]. aastal esitles Prantsusmaa veel suurema lahutusega standardit ''768i''. See süsteem oleks võrdlemisi kõrgekvaliteediline isegi tänapäevase tavatelevisiooni kõrval, kuid tegemist oli must-valge pildiga. Kõik need süsteemid kasutasid kujutisesignaali järjestikust, rida-realt laotust ja 4:3 [[kuvasuhe]]t, välja arvatud 405-realine süsteem, mis algul kasutas 5:4 ning hiljem 4:3 kuvasuhet. 405-realine süsteem rakendas ülerealaotust, mis oli sellel ajal üsna revolutsiooniline idee; nii saadi üle pildi vilkumise probleemist, mis oli omane 25 Hz kaadrisagedusega 240-realisele süsteemile. [[1949]] aastal alustas Prantsusmaa 819-realisi ülekandeid (768i). Neid must-valgeid saateid edastati ainult Prantsuse esimesel televisiooni kanalil [[1985]]. aastani. [[1958]]. aastal arendas Nõukogude Liit välja militaarseks otstarbeks suure lahutusvõimega televisioonisüsteemi ''Transformator'', mis oli võimeline tekitama 1125-realist pilti. See oli teadusprojekt, mida tegelikult ellu ei rakendatud. 34. rida ⟶ 35. rida: HDTV saateid tänapäevases mõistes alustati 1990. aastate algul kõigepealt Jaapanis, seejärel ka USAs, kus enamik telesaatjaid oli juba 2006. aastaks HDTV-le üle läinud. Euroopa tolleaegsed pingutused pooldigitaalsete projektidega D2 MAC ja HD-MAC (1250 rida, 50 Hz) lõppesid edutult. Esimene Euroopa digitaalne HDTV saatja HD1 alustas tööd 2004. a Belgias, edastades saateid kodeeritult Astra satelliidi vahendusel. Eestis algasid kõrglahutusega televisiooni katsesaated Tallinna ja Valgjärve saatjatest 2007. aastal. [[2008. aasta suveolümpiamängud\|Pekingi olümpiamängude]] ajal oli võimalik kõrglahutusega ülekandeid näha kanalil "[[ETV 2]] HD test". [[2009]]. aaasta mais näidati kõrglahutusega (1920×1080) ülekannet [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalidest ja finaalist. ETV ja ETV2 tegid suurematest sündmustest edaspidigi kõrglahutusega ülekandeid. 72. rida ⟶ 73. rida: \| 1,0 \| 683:384<br />(ca 16:9) \|ca ca 1:1 \| Tüüpiline PC lahutus ([[WXGA]]); kasutatud ka paljude '''[[HD ready]]''' telerite [[Vedelkristallkuvar\|LCD]]-kuvarite puhul. \|- 97. rida ⟶ 98. rida: \| 16:9 \| 1:1 \| Kasutatud 1125-realise'' pildi puhul, kompenseerib plokkmoonutust (standard SMPTE 274M). \|- \| [[1080i]]<br />1920×1080 125. rida ⟶ 126. rida: Zee TV *[[Tallinna Televisioon\|Tallinna TV]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid ==

Kõrglahutusega televisioon: erinevus redaktsioonide vahel