Redaktsioon: 27. oktoober 2014, kell 23:45 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2018, kell 23:00 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: ==Leidumine ja saamine== Kõige lihtsam alkaan -– [[metaan]] (CH<sub>4</sub>) on looduslike [[gaas]]ide ([[maagaas]], [[kaevandusgaas]], [[soogaas]]) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad [[etaan]]i, [[propaan]]i, [[butaan]]i ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> 64. rida: ==Füüsikalised omadused== * Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike -– alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma -– CH<sub>2</sub> -– võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n + 2</sub> Metaani homoloogilise rea 4neli esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani [[vedelik]]ud ja kõrgemad on [[tahke]]d ained. [[Molekulmass]]i kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide [[tihedus]] ning kasvab [[Sulamistemperatuur\|sulamis]]- ja [[keemistemperatuur]]. * Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on [[hüdrofoobsus\|hüdrofoobsed]] ehk vett- tõrjuvad. * Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete -– homoloogide -– füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. ==Keemilised omadused== 75. rida: ===Põlemine=== Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga janing põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ~~ning~~ja veeaur: CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O -– õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. ===Oksüdeerijate toime=== 103. rida: ==Ühendid ja nende kasutusalad== Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, ntnäiteks [[vedelgaas]]ina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka [[bensiin]]i, [[nafta]] ja [[petrooleum]]i koostisse. Tahked alkaanid moodustavad [[parafiin]]i. Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse [[õlid]]e, [[vaigud\|vaikude]], [[rasvad]]e ja [[plastmassid]]e [[lahusti]]tena. [[Triklorometaan]]i (CHCl<sub>3</sub>) tuntakse ka [[kloroform]]i nime all ja kasutatakse [[narkoos]]ivahendina. Tetraklorometaani (CCl<sub>4</sub>) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>) rakendatakse [[külmutusseadmed\|külmutusseadmetes]], [[aerosoolpakend]]is [[lakk]]ide, mürkkemikaalide, [[parfüüm]]ide jms juures pihustusainena.

Alkaanid: erinevus redaktsioonide vahel