Erinevus lehekülje "Alkaanid" redaktsioonide vahel

Lisatud 23 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
 
 
==Leidumine ja saamine==
** Kõige lihtsam alkaan - [[metaan]] (CH<sub>4</sub>) on looduslike [[gaas]]ide ([[maagaas]], [[kaevandusgaas]], [[soogaas]]) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad [[etaan]]i, [[propaan]]i, [[butaan]]i ja teisi alkaane.
** Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub>
 
 
==Füüsikalised omadused==
* Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
*Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH<sub>2</sub> - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n + 2</sub>
* Metaani homoloogilise rea 4neli esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani [[vedelik]]ud ja kõrgemad on [[tahke]]d ained. [[Molekulmass]]i kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide [[tihedus]] ning kasvab [[Sulamistemperatuur|sulamis]]- ja [[keemistemperatuur]].
* Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]] ehk vett- tõrjuvad.
* Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke.
 
==Keemilised omadused==
===Põlemine===
 
Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga janing põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ningja veeaur: CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu.
 
===Oksüdeerijate toime===
 
==Ühendid ja nende kasutusalad==
Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, ntnäiteks [[vedelgaas]]ina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka [[bensiin]]i, [[nafta]] ja [[petrooleum]]i koostisse. Tahked alkaanid moodustavad [[parafiin]]i.
 
Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse [[õlid]]e, [[vaigud|vaikude]], [[rasvad]]e ja [[plastmassid]]e [[lahusti]]tena. [[Triklorometaan]]i (CHCl<sub>3</sub>) tuntakse ka [[kloroform]]i nime all ja kasutatakse [[narkoos]]ivahendina. Tetraklorometaani (CCl<sub>4</sub>) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>) rakendatakse [[külmutusseadmed|külmutusseadmetes]], [[aerosoolpakend]]is [[lakk]]ide, mürkkemikaalide, [[parfüüm]]ide jms juures pihustusainena.
123 583

muudatust