Peptiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida:
*'''polüpeptiidid''' – molekulid, mis koosnevad enam kui 10–20 happe jäägist.
*'''Valgud''' – ühendid, mis sisaldavad üle saja aminohappe jäägi.
Selline liigitus on tinglik, näiteks [[glükagoon]] koosneb ainult 23 happe jäägist, kuid kuulub valguliste [[hormoonid]]e hulka.
Kvalitatiivse koostise järgi eraldatakse:
*'''Homomeersed peptiidid''' – ainult aminohapetest koosnevad ühendid.
29. rida:
Organismis sünteesitakse peptiide, mis reguleerivad füsioloogilisi protsesse.
Peptiidide omadused sõltuvad peamiselt esmasest struktuurist, mis kujutab endast aminohappe jääkide järjestust. Lisaks mõjutavad omadusi ka molekuli struktuur ja selle paigutus ruumis ehk teisene struktuur.
Madala molekulmassiga peptiidid on omasarnanevad omaduste poolest sarnased aminohapetega. Tavaliselt on nad kristalsed, hästi vees ja lahjades hapetes ning leelistes lahustuvad ained, peaaegu ei lahustu orgaanilistes solventides, lagunevad kuumutamisel kuni 200...300 °C. Molekulmassi suurenemine põhjustab teisese struktuuri teket. Peptiidi omadused hakkavad meenutama valkude omadusi.
Keemilised omadused on määratud vabade funktsionaalrühmadega ja sarnanevad vastavate aminohapete omadustega.
Peptiidid ja aminohapped annavad värvilise reaktsiooni [[ninhüdriin]]iga, millel põhineb nende kvalitatiivse määramise meetod.<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия" />
43. rida:
 
===Tähtsus===
Peptiidsed [[hormoon]]id ja neuropeptiidid reguleerivad enamikku organismis toimuvatest protsessidest, samuti võtavad nad osa rakkude regenereerimisest. Immunoloogilist mõju omavad peptiidid kaitsevad organismi erinevate toksiinide mõju eest. Seega on organismi normaalseks funktsioneerimisekstalitlemiseks vaja teatavat kogust bioaktiivseid peptiide. Kuid vanemas eas ja patoloogiliste muutuste tagajärjel tekib peptiidide defitsiit, mis märgatavalt kiirendab kudede kulumist ja põhjustab organismi vananemist.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
 
===Süntees (põhjused)===